Praktilise töö oskajaid vajatakse üha rohkem

04.07.2008 | Joel Guljavin | Haridus, Elu

Tänavune aasta on olnud kutseharidusele hea aasta. Väidetavast majanduslangusest hoolimata on meie õpilased ja lõpetajad endiselt kõikjal nõutud.

Üha rohkem vajatakse kõikjal majanduses praktilise töö oskajaid. Rõõm on tõdeda, et kutseõppeasutuste ja tööandjale vahel on valitsemas üksmeel.

Enne jaanipäeva, 19. juunil allkirjastas haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas vabariigi valitsuse korralduse, millega eraldati kutseõppeasutustele üle 3,6 miljardi krooni. Selle üüratu summaga remonditakse vanu ja ehitatakse uusi õppetöökodasid ja soetatakse tänapäevaseid õppeseadmeid. Samuti saab elamisväärseks suur hulk õpilaskodusid. Selle investeeringu suunamine kutseharidusse ei olnud haridus- ja teadusministrile kindlasti lihtne töö. Raha soovijaid on ju teadupärast alati palju. Julgen väita, et see investeering on suureks eelduseks Eesti majanduse jätkusuutlikkusele.

Üle 260 miljoni krooni

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus investeerib kuni 2013. aastani üle 260 miljoni krooni. Seadmete soetamiseks on mõeldud 100 miljonit ning ruumide remontimiseks ja ehitamiseks 160 miljonit krooni. Ennekõike võidavad investeeringust tehnika ja tehnoloogia valdkondade õpilased. Suure summa eraldamine riigi poolt näitab usaldust kutsehariduse vastu ja meie omakorda püüame osutatud usaldust igati õigustada.

Kui varem rahastas riik ainult pikaajalist ehk niinimetatud tasemekoolitust, mis kestab enamasti pärast põhikooli 3 aastat, pärast keskkooli 1-2 aastat, siis nüüd tellib riik meilt ka lühemaajalisi täiendus- või ümberõppe kursusi. Teisisõnu võib ettevõte täiesti tasuta lasta meil koolitada oma töötajaid. Mitmekesistunud on ka õppevormid. Kui varem sai meil õppida ainult omades kas põhikooli või keskkooli lõputunnistust, siis nüüdsest on meil põhimõtteliselt võimalik õppida ka põhiharidust omamata. Võimalik on õppida ainult eriala, omandamata üldhariduslikke aineid. See avab tee nii-öelda kuldsete kätega poistele, keda Puškin kohe üldse ei huvita. Lisandunud on töökohapõhise õppe võimalus. See tähendab, et õppe lõviosa moodustab praktika töökohas ja õpet koolis on minimaalselt ning keerulist füüsikat ja matemaatikat, mille pärast paljudel noortel koolitee katkeb, pole õigupoolest üldse.

Kõik eeltoodud võimalused toimivad muidugi kindlate reeglite järgi, mida meie riigikoolina peame vääramatult täitma. Igal juhul kutsun üles kõiki õpihuvilisi meie poole pöörduma. Olen kindel, et suudame vastastikuse soovi korral leida igaühele sobiva õppevormi.

Ühe päevaga oskustöölisi koolitada pole võimalik

Miinuseks kutsehariduses on meie protsesside suhteline aeglus. Tihtilugu on tööandjal vaja juba homseks tööjõudu, kuid meil võib võtta spetsialisti koolitamine aega kuni kolm aastat. Juhtub ka nii, et ettevõtetes vägagi vajalik eriala, mida meiegi koolitame, ei paku õppijatele erilist huvi. Sellise takistuse ületamiseks lõime koostöös ettevõtetega motivatsioonisüsteemi, mis alates algavast õppeaastast toetab rahaliselt vähepopulaarsete erialade õpilasi. Noored on ju pragmaatikud ja seda on raske neile pahaks panna.

Vahetult õppetegevusest rääkides tuleks mainida, et lõpuks ometi läheb Ida-Virumaa kutsehariduskeskus üle arvutipõhisele õppekorraldusele, mis on tuntud e-kooli nime all. Samuti liigub meil jõudsalt edasi õppematerjalide viimine elektroonsesse vormi. Osa õppetööst on õpilasel võimalik sooritada kodus arvuti taga istudes.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kogu kutsehariduse tegevus on suunatud ettevõtete tööjõu vajaduse tagamisele. Lähitulevikus ühitab riik kutsekooli lõpetamise ja kutseeksami sooritamise. Kutseeksameid võtavad vastu erialaliitude esindajad ja nii peaks ettevõte vähemalt teoreetiliselt saama endale valmis töötaja. Käesoleval ajal on meie lõpetajatel võimalus sooritada kutseeksam kuuel erialal. Järgmisel aastal lisandub kindlasti juurde logistika kutseeksam.

Kuigi kutsekoolide heaolu sõltub otseselt meie majanduse hetkeolukorrast, oleme me siiski ka ise eelduseks majanduslikule arengule.

Allikas: Põhjarannik

Praktilise töö oskajaid vajatakse üha rohkem

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing