Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Bullerby laste jõulud tekitasid hinge igatsuse

Järvamaalase Kaia Iva lap­sepõlveunistus täitus siis, kui abikaasa valmistas talle 22 aastat tagasi neli tosinat erilist piparkoogivormi, mis on isegi küla-korda käinud.

Kui küsida, mis on ühist Astrid Lindgreni kuulsa lasteraama­tu ¥Bullerby lapsed" tegelastel ja riigikogulasel Kaia Ival, siis esialgu võib küsimus pan­na õlgu kehitama. Tegelikult ühendab nüüdseks juba 14-ja 18-aastase poja ema ning Vahetalu Liisat, Lasset ja Bosset üks sõna: piparkoogivorm.

"Lapsepõlves loetud raa­matust jäi eriti selgelt meelde see koht, kus Liisa pajatab: ¥Meie kõige parem piparkoo­givorm kujutab endast põr­sast ja kui Lasse ka parajasti küpsetab, on meil peaaegu võimatu põrsast enda kätte saada." Ega minu lapsepõlves selliseid piparkoogivorme polnud mis praegu, klaasiga vormiti tainast välja kas täis-või poolkuu. Hinge aga jäi igat­sus huvitava kujuga väikeste piparkookide järele," meenu­tas Kaia Iva.

Siis tuli aeg, kui poodidesse jõudsid viiest-kuuest vormist koosnevad komplektid, mille abil sai tainast teha süda­meid, tähekesi, kuusepuid ja poolkuid. Kes proovis aga nei­le vahelduseks tainast midagi muud välja lõigata, pettusid -kujundid muutusid küpsedes loperguseks ja külalistele ei sobinudki neid pakkuda.

Kui palju kordi Kaia käsitöö­õpetajast abikaasale Ilmarile oma lapsepõlveunistusest rääkis, sellest ajalugu vaikib. Kuid mis võib mehele teha suuremat rõõmu kui naise unistusi täita! Seda enam, et tal polnud vaja tuua kuud ega tähti taevast alla, vaid need ise teha. Kaia mäletab aga hästi, kuidas nad koos Ilmariga aru­tasid, milliseid piparkoogivor­me võiks teha. ¥Ega me piirdu­nud ainult põrsa ja õllekapaga või tähtedega, millest sai kok­ku laduda "Head uut aastat!". Vormideks said näiteks jõeho­bu, kaelkirjak, autod, traktor, muusikariistad. Grammofoni vorm tuli näiteks sellest, et abikaasa parasjagu restaureeris seda. Tähtis oli see, et vorm oleks kergelt äratuntav, erineks tavapärasest. Minu soov oli just väike vorm, paras amps," selgitas Kaia.

Kuna peres veel lapsi pol­nud, ei saanud neilt küsida, milliseid vorme nemad ta­haksid. Kuid ema ja isa olid ettenägelikud, kui kavandasid piparkoogivormideks ka kõik­võimalikke sõidukeid. Kaia lemmikvormid on loomakujuli­sed, poegadel aga autod-traktorid. ¥Omal ajal tekitas üsna suurt elevust piparkoogivorm "Sirp ja vasar", aga aastal 1988 selle Nõukogude Liidule omase sümboli sellisest kasu­tamisest pahandust ei tekki­nud. Nüüd on neist vormidest saanud nostalgia."

Kaia meenutust mööda la­henesid tänu piparkoogivormidele ka kingimured. ¥Kogu suguvõsa on saanud jõulu­deks piparkoogikorvikesi, kuna meil olid korvi tegemi­seks vastavad vormid olemas. Korvi sisse panime väikesed piparkoogid ja saajatel oli lõbus sealt huvitavaid kuju­sid välja otsida. Meie vormid muutusid nii populaarseks, et on ka külakorda käinud."

Vanasti tegi Kaia ise taina, kui aga pojad kasvasid ja võt­sid jõulude eel piparkookide tegemise enda kätte, on neid saanud teha ka poest ostetud tainast. Kaiale meeldib ret­sept, kus kasutatakse hapu­koort. See jätab piparkoogid parajalt pehmeks. ¥Alles piparkoogihõng toob koju õige jõulutunde, nagu ka kuuse-lõhn," kinnitas Kaia Iva.

Allikas: Eesti Päevalehe lisa "Talvitaja"

Märksõnad

Kaia Iva, IRL