Eesti on ka siin – Pärnus

23.11.2010 | Toomas Tõniste | Elu

Jälgides valimiste eel Pärnus tekkinud arutelusid linna tuleviku ja selle üle, kelle asi on Pärnu asja ajamine ja linna huvide kaitsmine, tekkis mul küsimus: miks õieti on vaja vastandumist kauni mereäärse linna ja ülejäänud Eesti vahel? Justkui oleks Eesti Pärnumaale midagi võlgu ja keegi tuleks läkitada Pärnust Eestisse seda võlga sisse nõudma.

Nõustun hinnangutega, et Pärnumaa ei ole, võrreldes ülejäänud Eestiga, ülemäära heas seisus, sama saab öelda Pärnu linna kohta, kõrvutades seda ümbritseva maakonna omavalitsustega. Miks see olukord tekkis, polegi peamine probleem. Pigem tuleks mõelda sellele, kuidas kokkukuivanud eelarvega maksta võlgu, mis võetud optimistlikus tuhinas tulevikku tormates.

Loomulikult on jutt laenudest, mida Pärnu on võtnud ja mille tasumise kohustus linna kivina merepõhja veab. Üle 60 protsendi suuruse võlakoormaga omavalitsus ei suuda niipea endaga toime tulla ega areneda, kui ta just ei saa abi Eestist või Euroopa Liidust.

Veel mõni aasta tagasi kritiseeriti Eesti riiki ja valitsust selle eest, et euroraha on kasutatud lubamatult vähe. Probleemiks oli rahastamist väärivate projektide nappus. Raha oli liikvel niigi palju ja vähesed vaevusid euroraha nimel ajusid pingutama ja projekte kirjutama.

Nüüdseks on olukord vastupidine. Väga paljud rahakraanid on kinni keeratud ning häid projekte kirjutatakse nii ohtralt, et neile ei jagu enam euroraha. Sellepärast saavad toetust ainult tõesti head projektid. Tähtis on, et euroraha jaotamine oleks aus ja läbipaistev.

Pärnu vajab erandit

Pärnul on euroraha taotlemisel probleemiks võlakoormus, mis ulatub üle lubatud 60 protsendi eelarve mahust. Sellepärast ei ole Pärnu linnal raha europrojektide omafinantseeringuteks ja eelarve keeruline seis võib püsida veel mitu aastat.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) seisukoht on, et riik teeks Pärnule teatud mööndusi. Meie erakonnast pärit regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on seisnud järjekindlalt selle eest, et Pärnu saaks olulise kriteeriumi rikkumisele vaatamata euroraha kasutada.

Pärnakad ei pea kannatama eelmiste linnajuhtide valede otsuste pärast. Vähe tähtis pole seegi, et euroraha aitab linnas luua töökohti ja maksta inimestele palka, millelt laekuvad maksud omakorda kosutavad linnaeelarvet.

Regionaalministri linnaliste piirkondade meetme raha eest saab Pärnu kodutute ja töötute päevakeskuse Suur-Posti tänavale ja korda tehakse eakate avahoolduskeskus Metsa tänaval (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi otsust veel kahjuks pole). Samuti on riigi regionaaltoetuste abil korda tehtud Rannapark ja Vallikäär ning valmimas Pärnu muuseumi uus hoone.

2012. aastal on samade toetustega plaanis rajada kergliiklustee Pärnu rannas, et ühendada omavahel Mai rajoon ja kesklinn. Nagu need näited kinnitavad, saab Pärnu siiski euroraha kasutada ja mitu ülivajalikku asja tänu sellele tehtud.

Kümne aasta pikkune hüpe

Pärnu jahtklubi taotleb toetust sadama kordategemiseks ja laiendamiseks. Alla kümne aasta eest korraldati siin olümpiapaadiklassi Finn maailmameistrivõistlused. Pärnu jahtklubi on valmis korraldama tulevikuski rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, mis nädalateks tooksid linna hulga sportlasi ja kaasaelajaid.

Pärnumaa tõmbenumbriks kujuneb kindlasti Lottemaa. Tegemist on Pärnumaa Nokiaga, mida arvamusliidrid alles hiljuti taga otsisid. Peame seisma selle eest, et projekt pelgalt paberile ei jääks.

Euroraha jagatakse peamiselt EASi (ettevõtlustoetused) ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ehk PRIA kaudu (rohkem põllumajanduspiirkonnad).

On moodustatud komisjonid, mis kaasavad eksperte nii kodu- kui välismaalt. Hinnatakse eri kriteeriume arvestades, lõpuks kujuneb vastavalt lõpphinnetele edetabel, mille alusel raha jaotataksegi.

Enamasti algab omafinantseering kümnest protsendist (üldiselt 15 protsenti). Koos siseriiklike toetustega on Pärnu Eesti maakondadest toetusesaajate edetabelis kõrgel viiendal kohal (2009. aastal sai üle 182 miljoni krooni). Euroraha toel on arendatud haiglaid, koole, lasteaedu, muuseume, spordiobjekte.

Kindlalt võib väita, et tänu eurotoetustele on Eesti oma arengus teinud vähemalt kümne aasta pikkuse hüppe. See, kas Pärnu on valmis praegu kõrvalise abita pingutama, jääb pärnakate otsustada.

Selge on see, et linn vajaks väljastpoolt raha, mis aitaks kaasa linna arengule ja raskustest välja.

Eesti on ka siin – Pärnus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing