Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Selgus tumedate jõudude asjus

18.11.2010 | Haldo Oravas | Elu

Hiljuti saime teada, et Eesti on korruptsioonitaju tabelis auväärsel kohal. USAst natuke maas, Lätist-Leedust pikalt ees.

Uudist kajastati võtmes, kus hinde kerget langemist selgita­ti kohtunike süüasjadega ning kommentaatorid rääkisid pea­miselt sellest, kuidas erakonda­de rahastamine peaks muutu­ma selgemaks.

Neile seisukohtadele vastu vaieldes riskin küll kurja väl­ja kutsuda, kuid mainitud põh­jenduste valgel jääb pilt pooli­kuks. Tegelik põhjus, miks me Põhjamaadest korruptsiooni ta­jumise indeksis maha jääme, on hoopis mujal.

Tundmatusse suhtutak­se kõhklevalt. Üks suuremaid tundmatuid Eestis on aga see, kuidas poliitikud otsuseid vas­tu võtavad. Kui me otsuse ta­gamaid ei tea, siis arvamegi, et taustal võivad olla tumedad jõud või tehingud.

Kuidas sellest üle saada? Eesti keeles on üks ilus sõna - kaasamine. See käib poliitilise retoorikaga ikka ühes ning on teinekord ka malakas, millega ajakirjanik poliitikuile virutab. Aga tihti jääb kaasamine una­russe ja võtab avaliku huvi eest seismise endaga kaasa.

Minu karikasse oli viimaseks piisaks Maardu graniidikaevanduse rajamise otsustamine. Kui palju kohalikud elanikud tegeli­kult teavad, mis toimuma hak­kab?

Uue kaevanduse ohud

Hiiglaslik kaevandus tuleb Jõe­lähtme valda, suures osas Tallinna-Narva maantee äärde Maardu järvest ida pool.
Kolmekümne aastaga plaa­nitakse seal kaevandada kokku 135 miljoni kuupmeetri suu­rune auk 415 hektari suuruse maa-ala all.

Teeb muret, et kaevandus on plaanitud rajada allapoole veehorisonti, kust Harjumaa val­lad oma joogivee ammutavad. Mis juhtub, kui kaevanduse lagi peaks sisse varisema?

Kaasamise tähtis roll

Veel keerulisemaks kujuneb olukord aga siis, kui kaevetöö­de käigus ei suudeta vältida rikkevööndeid. Aga isegi ilma nen­deta on vahe võimaliku õnne­tuse korral sisse voolava vee ja ümberkaudsetele elanikele ta­lutava taseme vahel enam kui kolmekordne.

Loomulikult võib väita, et kaevanduse lagi ei varise kuna­gi sisse ja mingeid pragusid ega rikkevööndeid ei teki. Ent mis­kipärast hakkavad kolleegid Ida-Virumaalt naerma, kui nei­le midagi sellist ütlen.

Riskistsenaariumide korral jääb ka osa meie valla elanikke ilma joogiveeta. Kas kaevanduse rajajad on käinud viimsilaste või nende esindajatega sellest rääki­mas? Ei.
Kritiseerijad võivad väita, et ma näen pindu teise silmas, unustades Viimsi palgid. Jah, ka meil ei ole alati kõik kõige pare­mini õnnestunud. Viimastel aas­tatel oleme siiski püüdnud enne olulisi otsuseid kõigi asjaosalis­tega põhjalikult suhelda.

Kui inimesed teavad, kuidas kõigi elu mõjutava otsuse aluseks olevat ideed arendatakse, ning igaüks on saanud ettepanekud teha ja näha, miks üht arvesta­takse ja teist mitte, jääb kahtustusi kallutatud jõududest, kurja­dest salaseltsidest ning kildkon­na kinnimakstud huvide esinda­misest vähemaks.

Olen veendunud, et Eesti ei suuda korruptsioonitajumise tabelis enam kuigi palju tõus­ta enne, kui kaasamine muu­tub loosungist igapäevaseks te­gevuseks.

Kahtlustamisest saab usal­duse kujundada ainult kaasa­mise abil. Just see märksõna, seob vähese korruptsioonitajuga ühiskondi. Neis teatakse, et poliitikud on väljas inimeste hu­vide ja ei millegi muu eest. See veendumus välistab korruptiiv­sed suhted palju paremini, kui järjekordne erakondade rahastamist kontrolliv komisjon.

 

Märksõnad

Haldo Oravas, IRL

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing