Intervjuu: Minister: Saareelanikest peetakse lugu

01.07.2008 | Harda Roosna | Regionaal

Hiiumaa visiidil käinud regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kohtus reedel maavanem Hannes Maaseliga ja saare omavalitsusjuhtidega Käinas, käis Käina gümnaasiumis ja Emmaste kaugtöökeskuses, osales laupäeval Eesti saarte kogu üldkogul, käis Kärdla kalmistul vanavanemate haudadel ja andis intervjuu Hiiu Lehele.

Kas eilne kohtumine andis teadmise, et saared on mandriga võrreldes ebavõrdses konkurentsiolukorras või virisevad siinsed omavalitsusjuhid ja maavalitsuse esindajad niisama?

Minu arust noored, kes siin (Eesti saarte kogu üldkogul.) esinesid, ütlesid selle õigetpidi välja - saartel on hea elada ja tuleb mõelda, kuidas oleks veelgi parem. Minu arust peaksid saarte elanikud rohkem ära kasutama seda, et ülejäänud Eesti suhtub saareelanikesse väga suure lugupidamisegaja neile vaadatakse ikkagi alt üles. Kui keegi ütleb eestlasele, et mina elan Hiiumaal või Vormsil või kus iganes saarel, siis see on väga kõrgelt respekteeritud ja hinnatud. Peaks positiivset poolt rohkem välja tooma, seda uhkust esile tõstma, sest see on väga hea müügiargument.

Loomulikult on siin, saarel mõned asjad raskemad, aga eks suurtes linnades ole jälle mõned teised. Ühele ööklubi ja teisele ilus päikeseloojang - mida keegi rohkem hindab. Arvan, et austajaid on mõlemal. Noored tõid selle ilusti välja, et praegu pole küsimus selles, kuidas inimesi saarel kinni hoida. Tänapäeva maailmas pole võimalik kedagi kinni hoida. Tuleb mõelda, kuidas inimesi siia meelitada.

Loomulikult riigiametnikele tuleb ikka rääkida, mida saaks parandada ja teha. Mõni asi on saare peal, mõni asi Tallinnas kallim. Et elekter oleks, Internet tõotaks, arstiabi oleks kättesaadav ja päästeteenistus toimiks - neid asju peab riik tagama võrdselt igal pool. Nende puuduste suhtes tuleb olla sallimatu ja kui on halvasti, siis peabki virisema ja tõsiselt kurtma.

Head mainet paraku leiva peale ei määri ja saarelt on enamasti lahkutud kõrgema palga pärast. Ka on saare elanikel ja ettevõtetel kulusid, mida mandrielanik kandma ei pea. Ettevõtlussoodustusi saartel, saareelanike soodustusi parvlaevadel peetakse Eestis ebavõrdseks kohtlemiseks. Samas mujal Euroopas neid rakendatakse.

Tegelikult investeerib riik paris suuri rahasid erinevatesse regioonidesse, ka saartele. Tänagi käis läbi näiteid erinevatest toetusprogrammidest ja minu arust ongi riigi roll tagada, et igal pool oleks olukord võrdne. Kui hakkame teistpidi siis tavaliselt viib see selleni, et registreeritakse oma elukoht ümber, aga elama jäädakse mujale. Nii väikeses katlas nagu Eesti ei saa selliseid asju teha. Jah, transpordiühendus peab olema ning samuti elekter. Ei tohi olla nii, et Hiiumaal on elektriühendus kehvem kui näiteks Raplas. See erinevus lõoks kull reaalselt ja väga valusalt, sest kõik hakkab pihta ju töökohtadest Selles suhtes on õigus, et mainet või asemel leiva peale ei määri. Kui siin, Hiiumaal, on elektrivarustus kehvem ja mõni ettevõtja seetõttu otsustab oma tootmise rajada Raplasse, mitte Hiiumaale, siis seda ei tohi olla. Lähtepositsioon peab olema võrdne. Kõik muu, poed ja teenindusvõrk tuleb siis järgi, kui inimestel on võimalik kohapeal saada head palka.

Selles mõttes on Emmaste kaugtöökesfcus suurepärane asi ja ma loodan, et hiidlased ekspordivad seda plaani ka teistesse Eesti piirkondadesse. Tänapäeval ei pea töötama tingimata ülemuse lähedal. Võib kord-kaks nädalas käia kontoris ja ülejäänud aja elada siinsamas saarel ja teha tööd kaugtöökeskuses. On hästi positiivne, et tööturuameti töötaja töötab Emmaste kaugtöökeskuses. Praegu räägitakse väga palju sellest, et riigiasutused on oma töötajad koondanud suurtesse linnadesse. Kui need asutused soosiksid kaugtööd, siis sellega saaks teha väga palju hästi tasustatud töökohti kohapeale. Kui inimene elab siin ja saab head palka, küll siis poeomanik ka poe avab, et teda teenindada ja küllap siis ka kohvik õhtul kauem lahti on.

Üks meie omavalitsusjuht ütles, et kui tuleb suur merereostus ja on torm, piirivalve appi ei pääse ja reostus jõuab rannale, siis seisame kaldal ja nutame, sest meil puudub selle olukorra lahendamiseks igasugune päästevõimekus. Viimastel aastatel on riik Hiiumaa päästevõtmekust
hoopis kahandanud. Mida te selle kohta minister Pihule ütlete?

Kindlasti räägin ma siseministriga sel teemal. See on kõht, kus peab olema võrdne kmdlustatus üle Eesti. Ei saa oila nü, et Haapsalus tagame
valmisoleku ühel tasemel, Põlvas või Kärdlas teisel. See tase peaks olema võrdne nii nagu kirja saatmise hind on sama üle Eesti.

Probleem ongi selles, et eriolukordades, nagu näiteks tormi ajal juhtunud merereostus või tulekahju, me ei ole võrdses positsioonis isegi, kui päästjate palgad on võrdsed ja nende arv elanikkonna kohta sama, mis mandril. Meil pole kusagilt lisajõudu võtta, sest siia ei pääse ligi. Selles mõttes tähendaks saareelanike võrdne kohtlemine tegelikult teatud eeliste loomist, mitte saare ja mandri olukorra võrdsustamist.

Mina arvan, et see ei ole mingi eelistus, et kirja hind on Hiiumaal sama kui Mustamäel - selle peab riik ühtlaselt tagama, Me lihtsalt nimetame neid asju teistmoodi ja need peab riik ühtlaselt tagama - minu arust see ongi võrdsus.

Kui palju vabariigi valitsus üldse kuulab regionaalministri ettepanekuid, seisukohti või on see ametikoht tõepoolest loodud selleks, et teised ministrid saaksid oma regionaalpoliitilised tegematajätmised tema kaela veeretada?

Meil võtab valitsus otsuseid vastu konsensusega ja hääletamisi ei toimu. See tahendab, et otsused võetakse vastu siis, kui ükski minister neid ei blokeeri. Selle ovaalse laua taga on igal ministril hääl.

Olete te saanud selle ovaalse laua taga regioonide eest seista, kusagil mingi ebaõiglase otsuse blokeerida?

Toon konkreetse näite viimaselt valitsuse istungilt, kus oli küsimus tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjast ja oli ettepanek
sealt välja arvata kaks maakondlikku omavalitsusliitu. Mina esitasin eitava seisukoha sellele otsusele ja olin vastu juhul, kui need kaks sealt välja arvatakse. Lõpuks võeti otsus vastu nü, et maakondlikud omavalitsusliidud jäid sellesse nimekirja edasi.

Mis teie meelest on siis tähtsam, tugevad omavalitsusliidud, maavalitsused või piisaks ainult tugevatest ministeeriumidest, valitsusest ja erakondadest?

Minu arust peaks olema tugevad omavalitsused. Liidud ja koostöö on alati hea, aga veel parem on, kui liitudes teevad koostööd tugevad omavalitsused. Minu arvates teeb asja keeruliseks see, et omavalitsused oma suuruselt ja jõult on väga erinevad. Asi ei olekski võib olla nii hull, kui kõik omavalitsused oleksid ühetaoliselt väikesed, aga pole ju mingi saladus, et meil on omavalitsuste vahel väga tugev konkurents. Võideldakse registreeritud "peade" pärast, sest selle alusel laekub tulumaks. Suured linnad teevad väga suuri jõupingutusi et saada Eesti elanikke oma elanikeregistrisse erinevate toetuste kaudu ja meelitavad inimesi enda juurde, soodustades ettevõtlust, rajades ettevõtlusinkubaatoreid, luues töökohti.

Riik rakendab väga suurt ressurssi, et inimesed elaksid ka väiksemates kohtades ja samas töötavad suured omavalitsused sellele vastu. Seda
ei saa neile ette heita, sest nemad teevad enda poolt vaadates ju õiget asja. Kui ühel omavalitsusel on 4000 korda rohkem elanikke kui teisel, siis see ei ole konkurents, vaid omavalitsus, millel on 4000 korda vähem elanikke, lihtsalt hävib selles võitluses.

Ja mis oleks lahendus?

Lahendus on see, et asi peab olema võrdsem, nii suuri erinevusi ei saa olla.

Eesti riigi valitsuse senine poliitika on ju olnud Tallinna kui migratsioonipumba käigushoidmine.

Ei ole. Kui vaatame elanike arvu järgi, siis Eesti riik selgelt investeerib, soodustades pigem väikeste kohtade elanikke. Kull on seda tõesti
kahjuks teinud riigiasutused oma tegevuse koondamisel ja efektiivistamisel. Samas on arusaadav, et tänapäeval tuleb töö ära teha väiksema
ressursiga. Kogu maailm muutub selles suunas ja me ei püsi muidu konkurentsis. See on küll olnud halb tendents, et kui kaks piirkonda pannakse kokku, siis keskus viiakse alati suuremasse kohta. Asutuse seisukohast on see tõhus, aga kui vaadata suuremat pilti, võib juhtuda, et isegi kusagil asutuste transpordikulud hoopis tõusevad. Hea oleks, kui saaksime kõik vajaliku digitaliseerida, et lihtsalt poleks vaja niipalju sõita ja käia ametiasutustes, vaid kõike saaks teha digiallkirjaga koduarvutis.

Nagu ehk märkasite, polnud teie eilsel kohtumisel Hiiumaa omavalitsusjuhtidega haldusreform üldse teemaks. Nii hiidlastest riigikogu liikmed kui omavalitsusliidu juht on öelnud, et haldusreformiga "kõigutatakse" niisama ja seda nagunii ei tule.

Minu arust on see mõistlik mõte ja IRL ei ole kunagi sellest distantseerunud. Mul on vöga hea meel, et minu erakond on valmis välja ütlema ka asju, mis esialgu võivad tuua väga palju lühiajalist vastuseisu. Ei saa teha ainult asju, mis toovad odavat populaarsust. Tuleb ikka riigi seisukohalt ka vaadata, mitte ainult seda, et saada hääli juurde.

Mul on kahju, et meie riik on läinud selles suunas, et väga palju aetakse taga selliseid "poliittehnoloogilisi" hääli ega mõelda, millesse ise usutakse. Kui rääkida teiste erakondade esindajatega omavahel, siis nad tunnistavad, et praegusel kujul ei saa lõpmatult jätkata ja muudatusi peab tulema. Nad tunnistavad, et 500 elanikuga vald ei ole jätkusuutlik; siis aga minnakse raadiosse ja räägitakse teist juttu. Mul on hea meel, et vähemalt meie erakond söandab öelda, et keiser on alasti. Kui neilt väga väikese elanike arvuga omavalitsuste juhtidelt küsida, et kuidas on, siis nad ütlevad, et üldiselt on kõik hästi, ainult et riik peaks neile raha juurde andma, elanikke juurde tooma ja lapsi sünnitama, kõige muuga saadaks siis ise hakkama.

Hiiumaa omavalitsusjuhtidelt Käinas ja Emmastes te sellist juttu küll ei kuulnud. Kas nii räägivad siis veel väiksemate omavalitsuste juhid!

Räägivad ka suuremad, aga kui kõnelda haldusreformist, siis öeldakse, et ei ole vaja midagi muuta, meil on kõik hästi. Kui küsid, kuidas elanike arvuga lood, on vastuseks, et elanike arv väheneb, elanikkond vananeb, noored lähevad ära. Samal ajal on omavalitsustel kõik hästi. Kogu Eesti elanike arv väheneb ja see on ka põhiküsimus, miks konkurents elanike pärast nii terav on. Kui eestlastel oleks natuke rohkem lapsi, siis me räägiks ka natuke teisel toonil neil teemadel. Praegu aga on olukord selline, et väikestes omavalitsustes jääb elanikke veel vähemaks ja väikese elanike arvuga omavalitsusi tuleb kogu aeg juurde.

Kas see tahendab, et kui Hiiumaal oleks üks omavalitsus, oleks saarel rohkem elanikke?

Ma arvan, et kui viis omavalitsust ühendaksid oma jõud, saaksid nad rohkem mõelda tegevustele nagu ettevõtlusinkubaator või kaugtöökeskus. Neil oleks rohkem jõudu sellega tegeleda.

Eilsel kohtumisel oli jutuks, et maavalitsuste tuleva aasta kokkuhoiu indikatiivile number oleks 35%. Sisuliselt tähendaks see maavalitsuste likvideerimist. Kalev Kotkas ütles, et see on rumal jutt, mis kunagi ei realiseeru. Miks selliseid numbreid siis üldse välja käiakse?

Kui imet ei sünni, on maavalitsuste järgmise aasta eelarve väiksem. Seda ei oska praegu keegi öelda, kui suure protsendi võrra. Kas see on 3,5 või 5 või mingi muu number, on praegu selgelt vara öelda, aga erinevaid stsenaariume peab tõesti ette valmistama. Ka mina ei oska veel öelda, milline see number saab olema. Vähendamist 35% võrra ei ole ametlikult välja käidud. Küll olen maavanematega arutanud erinevaid variante. Kui vaatame Eesti avalikku debatti, siis väga meelsasti läidetakse heaks riigi kulutuste ja palgakulude kokkuhoid, öeldakse, et ametnikele makstakse luga palju. Praegu on selgelt välja öeldud, et 8% palgakulusid tuleb kokku hoida. Kui tuleb regionaalvaldkonnas nagu ka kõigis teistes valdkondades vähendamine, siis regionaalministri valdkonnas on kaks kohta, kust vähendada: siseriiklikud toetused või maavalitsuste kulud.

Ootan hea meelega arvamusi, kas tuleks pigem kärpida toetusi, regionaalprogramme või maavalitsuste kulutusi. Nagu ka kõik teised ministrid, kauplen ka mina, et vähendamine oleks väiksem, aga kuhu maandume... Selge on, et tuleb kokku hoida. Muidugi on regionaalvaldkonna põhiline eelarverida eurotoetused ja seal räägime suurtest rahadest. Neid miljardeid võtame käsutusele nii küresti kui suudame. Muidugi ei tohi seejuures kannatada kvaliteet ja ainuke eesmärk ei saa olla toetuste kure laialijagamine; aga kui räägime siseriiklikust rahast, on kärpimiseks tõesti vaid eelnimetatud kaks kohta.

Mida Hiiumaa juurtega inimesena ütlete hiidlastele?

Kui ma vaatan Eesti inimesi, siis kõik ju kadestavad ja austavad hiidlasi ning saarlasi laiemalt. Mina pean tähtsaks, et selle üle tuleb olla uhke ja seda positsiooni rohkem müügitööga enda käsuks keerata.

Allikas: Hiiu Leht

Intervjuu: Minister: Saareelanikest peetakse lugu

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing