Intervjuu: Minister: erikoole ootab ümbertegemine

20.06.2008 | Rannar Raba | Haridus

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas nendib, et õiguskantsleri büroo sissemarss Puiatu erikooli aitas sealseid probleeme paremini teadvustada, kuid samas seadis see löögi alla oma tööd hästi tegevad pedagoogid.

Tõnis Lukas, kui suuri muudatusi Eesti erikoolide süsteemis lähiaastatel teha tuleks?

Ma esitasin eile kuriteo ennetuse nõukojale valikud, mis meie ees seisavad.

Tõepoolest, tarvis on teha olulisi muudatusi erikoolide korralduses nii õpilaste arvust kui investeeringuvajadustest lähtudes, aga ka tulenevalt sellest, et süsteem pole ajakohane.

Üks võimalikke muudatusi puudutab koolide võrku. Praegu on alatäidetud kolm kooli. Kõik neis olevad õpilased ei peaks seal tegelikult üldse olema. Näiteks Puiatu puhul oli minu seni viimane samm korraldus viia haiged lapsed sealt teistesse õppeasutustesse ning kõige pätimad kampade juhid Tapale. See oli sealse olukorra normaliseerimiseks väga vajalik.

Paljud erikoolidesse saadetud peaksid õppima hoopis teiste koolide spetsialiseeritud klassides või siis erivajadustega laste õppeasutustes.

Puiatust on praegu jooksus 20 poissi. Seaduse järgi on neid raske korrale allutada ja koolis hoida, aga just nemad peaksid erikoolis olema.

Miks politsei nende otsimise ja kooli toomisega ei tegele?

Politsei võib nad kooli tuua, aga kui nad veerand tunni pärast akna kaudu uuesti minema lähevad, siis nagu polegi midagi teha. Seega: meil peaks olema võimalus nad väe ja võimuga kohale tuua ning neid kinni hoida. Mõneski teises Euroopa Liidu riigis on ka alaealistele päris kinniseid koole. Meil neid ei ole.

Nii et süsteemi muutmiseks on piisavalt alust.

Milline tundub teile Puiatu kooli tulevik? Kui reaalne on võimalus, et see kinni pannakse?

Juhul kui me läheme Eestis ühe või kahe erikooliga süsteemi peale, on kaks võimalust: kas luua need uutesse kohtadesse või organiseerida need praeguste koolide alusel. See on valiku küsimus ja sõltub paljudest asjaoludest, näiteks sellest, kas me saame tüdrukud ja poisid ühte kohta viia või mitte. Samuti on hulk küsimusi seotud investeeringutega.

Kui me teeme mõnevõrra suuremad koolid, on tarvis juurde professionaalset kaadrit. Töötajaid Puiatus jätkub, kuid kombineeritud suure kooli jaoks on neid Tartu lähedal Kaagveres rohkem.

Erikoolid on rasked asutused ja on selge, et kõik pedagoogid ei taha seal töötada. Seda enam tuleb au anda neile, kes on seal oma tööd südamega teinud ja teevad ka edaspidi.

Aga jah, personali leidmine ja hoidmine on suur probleem ning sõltub paljuski sellest, kas otsustame koolivõrku totaalselt muuta ning paneme mõne kooli päris kinni või mitte.

Selleks et heade lahendusteni jõuda, on tarvis, et kõik asjaomased institutsioonid üheskoos pingutaksid. Ei piisa ainult haridusministeeriumi tööst, vaja on nii investeeringuid kui seadusemuudatusi.

Mida te arvate õiguskantsleri büroo viimase aja tegevusest seoses Puiatu erikooliga?

Ta tegi oma sissemarsiga sealsetele pedagoogidele liiga. Isegi kui osa töötajate puhul on prokuratuuri algatatud uurimistoimingud õigustatud, pandi kogu selle ettevõtmisega raskesse olukorda oma tööd hästi tegevad pedagoogid: nad tundsid, et neid on justkui sopaga üle valatud.

Teine aspekt on siinjuures see, et tekitati situatsioon, kus osa kasvandikke sisuliselt väljus kontrolli alt.

See on asja üks külg. Teisalt näib, et muud moodi polnudki võimalik seda teemat samaväärselt päevakorrale tõsta. Eesti on varsti 20 aastat taas iseseisev olnud, kuid süsteem toimib ikka täpselt sama moodi nagu nõukogude ajal. Juba ammu on räägitud, et see süsteem on iganenud ega täida oma eesmärki, kuid muutunud pole mitte midagi.

Muudatused olid nagunii plaanis.

Ma tunnustan õiguskantsleri bürood selle eest, et ta teema printsipiaalselt ette võttis, kuid olgem ausad: ministeerium pidi ligi kuu aega selle kohta uudiseid lugema ajalehtedest. Infovahetus meie vahel ei olnud sugugi hea.

See, et erikoolidele on hakatud senisest rohkem tähelepanu pöörama, annab lootust, et ka neile jagub investeeringuraha. Vahepeal oli Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja rahandusministeeriumi lähenemine selline, et erikoolid võivad summadest üldse ilma jääda.

Nii et mõnes mõttes on riigi koolide olukorrale avaliku tähelepanu pööramine olnud kasulik küll.

Mina olen mõelnud, et süsteem toimiks kõige tulemuslikumalt siis, kui noorematele ja kuritegelikult vähem kogenud pätipoistele loodaks SOS Lasteküla tüüpi asutused, kus nad elaksid väikeste gruppide kaupa väikestes majades ja peaksid lisaks õppimisele tegema ka igapäevaseid kodutöid. Niisugune keskkond oleks risti vastupidine praegu erikoolides valitsevale.

Umbes samasugust kava ma just eile kuriteo ennetuse nõukojale pakkusingi.

Tuleks luua selline vahepealne tasand: valida Eestist välja kolm kooli, kus on õpilaskodu ja kuhu saaks luua kuni 12 õpilasega klassid. Seal võiksid õppida need lapsed, kellest ei ole veel paadunud kriminaale välja kujunenud ja kellele erikool on liiga karm karistus.

Kindlasti oleks tarvis jälgida, et koos oleksid üheealised ja sarnase loomusega lapsed ning vanemad ei pääseks neid kiusama.

Neile tuleb luua mõnus rühmatunne ja tagada tihe huvitegevus.

Laste puhul peame alati mõtlema, et ehk on neid veel võimalik ümber kasvatada.

Mis te arvate, kui pika aja jooksul põhjalikud muudatused koos möödapääsmatute ehitusinvesteeringutega reaalsuseks saavad?

Mina olen andnud ministeeriumi koolikorralduse osakonnale ülesande, et ta peab mulle 15. augustiks esitama konkreetse kavandi, mitme kooli peale me välja läheme ja millised peavad olema kasvatuse põhitingimused.

Samaks kuupäevaks peavad olema välja pakutud need koolid, mille juurde rajatakse kasvatusraskustega õpilaste eriklassid - need nii-öelda väiksemate paharettide klassid.

6. oktoobril peaks langetatama otsus, mis seadusi ja millises mahus tuleks muuta ning missuguseid investeeringuid ette võtta.

Nii et ma tahan teha päris kiiresti.

See on otsustusprotsess. Millal reaalsuses midagi muutuda võiks?

Investeeringute mõttes järgmisel aastal ja õppekorralduslikult järgmisest õppeaastast.

Võitlus selle nimel, et saada erikoolidele Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi toetus, jätkub päevast päeva. Me peame tegutsema intensiivselt.

Allikas: Sakala

Intervjuu: Minister: erikoole ootab ümbertegemine

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing