Intervjuu: Kaitseminister Jaak Aaviksoo: Oleks aus tunnistada, et Eesti riik on olnud edukas

20.06.2008 | Tõnis Tõnisson | Välis, Riigikaitse, Integratsioon

Mõni aeg tagasi maakonda külastanud ja mitmes koolis riigikaitseliste loengutega esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles hiljem Nädalisega kohtudes, et kuigi noorte huvi riigikaitse teemade vastu on täiesti tajutav, tuleks siiski veel palju teha, et Eesti üldist kaitsetahet kasvatada. Eriti oluliseks pidas ta kaitseväe ja ohvitserkonna jätkuvat tugevdamist.

Nädaline: Eks see ongi ehk loomulik, sest kuigi me tähistame riigi 90. sünnipäeva, saame oma riigist rääkida ikka vaid viimase 16-17 aasta kontekstis.

Jaak Aaviksoo: Nii ta on. Ja kaitsevaldkond on selline, mille ülesehitamine võtab nii sõjalis-tehnilises kui ka kultuurilises mõttes pikalt aega. Kui me ütleme, et oleme juba poolel teel, siis on see hästi öeldud.

N.: Õnneks või õnnetuseks hoiab Moskva meid värskena.

J.A.: Muutused Eesti ja Venemaa suhetes on aset leidnud pikema aja jooksul. On selge, et koos Putiniga naasis Kremlisse oluline osa sellest imperialistlikust mõtlemisest, mis Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega sealt kadus. Need mõttemallid, millele tuginetakse, pärinevad mitte tänapäevast, vaid imperialistlikust maailmasõdade ajast. Sellest on kahju, aga eks meil on vaja mõista ka seda, et see, mis Venemaal toimub, on palju keerulisem kui pealiskaudsel vaatlemisel näha. Nende identiteediotsingud ja julgeolekupoliitilised hoiakud on väga vastuolulised. Venemaa püüab oma rahvuslikku väärikust taastada ja teeb seda niisugusel moel, mis ei ärrita mitte ainult meid siin Baltikumis ja ümber endise N. Liidu, vaid ka kaugemal. Tuleb tunnistada, et Venemaal toimuvat jälgivad kasvava murelikkusega kõik Euroopa ja NATO riigid.

N.: Eesti valitsuse Vene-poliitikat on kodus teravalt kritiseeritud. Kritiseerijateks on olnud ka teadlased.

J.A.: Paraku olen ma olnud sunnitud tunnistama, et mõnedki uuringud või seisukohad, mida teadlased on teadlasena esitanud, on kantud maailmavaatelistest hoiakutest ja seetõttu on teadlaste usaldusväärsus kohati löögi alla sattunud. Aga ma arvan sellegi poolest, et kuhugi pole kadunud ka need sotsiaalteadlased, majandusteadlased, geograafid, kes oleksid võimelised erapooletult ja ainult teaduslikel meetoditel analüüsima erinevate variantide tugevusi ja nõrkusi.

N.: Kas te pidasite silmas neid sotsiaalteadlasi, kes on kritiseerinud Eesti riigi käitumist eelmise aasta aprillisündmuste järel?

J.A.: Minu arvates peaksid inimesed, kes kirjutavad oma kirjatükkidele alla, et nad on teadlased, suhtuma väga enesekriitiliselt kõigisse oma väidetesse. Minu jaoks on tõepoolest paljudel juhtudel teaduslikkusest lubamatul määral eemaldutud ja seetõttu on vastavate teadlaste usaldusväärsus ka kannatanud. See ei ole mitte ainult minu arvamus, vaid seda on palju laiemalt tajuda.

N.: Ekspluateeriksin aprilliteemat veel. Kas võib öelda, et ägenenud konflikt oli nagu lakmuspaber, mille järgi võib hinnata, milline on Eesti riik ja tema kodanikkond tegelikult.

J.A.: Jagan täiel määral arvamust, et see oli teatud mõttes selginemise koht. Paljud asjad, mis olid kuidagi varjatud või sõnavahuga kaetud, said selgemaks. Samuti olen ma nõus sellega, et Eesti valitsus pidi nende provokatsioonide taustal, mis siin aasta-aastalt kuhjusid, midagi otsustama, seda ei olnud võimalik enam edasi lükata. Selle suhtes, et otsus langetati, on oma tunnustust avaldanud nii meie liitlased kui ka meie vaenlased. See ei tähenda muidugi, et kõik otsused, mis langetati, olid kõige õigemad ja paremad.

Aga mulle teeb muret kaks asja. Ka kodumaine, ja kaugeltki mitte vaenulikult meelestatud ajakirjandus on kohati kujutanud sündmusi nii, nagu oleks kõigepealt viidud ära pronkssõdur ja alles seejärel puhkesid tänavarahutused. See on põhjuse ja tagajärje vastutustundetu segaminiajamine.

Teiseks ei nõustu ma nendega, kes väidavad, et nüüd on integratsioon läbi kukkunud. See ei ole adekvaatne olukorra kirjeldus. Ma arvan, et me lihtsalt saime aru, et Eesti Vabariigis on jõude ja huvisid, kellega me ei saagi integreeruda, sest meil on põhimõtteliselt erinevad seisukohad. Ja nendes põhimõtetes ei peaks Eesti Vabariik kompromisse tegema. Ei mingit integratsiooni põhimõtetega, mis eitavad Eesti Vabariigi okupatsiooni ja kuritegusid eesti rahva vastu - see ei ole mõeldav.

N.: Üldse oleks naiivne loota integratsioonis kiireid lahendusi - see on protsess, mis puudutab terveid põlvkondi.

J.A.: Meil pruugib vaadata rahvustevahelisi pingeid ja nende lahendamise edukust või edutust näiteks Prantsusmaal. Seal puhkenud etnilised rahutused ja nendest tingitud vägivald on kümneid kordi suurem kui Eestis. Seega ei tasuks meil kogu aeg korrata, et Eesti Vabariik on kohutavalt süüdi selles, et ei ole suutnud viieteistkümne aastaga lahendada kõiki etnilisi probleeme, mille pärandasid meile nõukogude võim ja meie keeruline ajalugu.

Integratsioonist rääkides arvan ma, et meil ei ole vaja püstitada endale ülemäära abstraktseid ja kõiki õnnelikuks tegevaid ülesandeid. Me näeme, kuidas kasvab noore, Eestis sündinud ja kasvanud põlvkonna eesti keele oskus, me näeme, kuidas järjest suurem arv nendest saab edukalt hakkama Eesti haridusasutustes ja ma olen veendunud, et meil kasvab järjest ka mitte eesti taustaga inimeste hulk avalikus ruumis, olgu see siis teadlaste, meediatöötajate või riigiametnike seas. See kõik võtab lihtsalt rohkem aega kui meile on antud kannatust.

N.: Kõigele vaatamata võime ju öelda, et meil on hästi läinud.

J.A.: Ma arvan, et ükskõik kui keerulised ka ei oleks probleemid, mis meie ette kerkivad ja mida me jõudumööda lahendada püüame, tuleks siiski väga kõrgelt hinnata oma riiki ja seda vabadust, mis selle riigiga kaasas on käinud. Seejuures tuleks näha ka neid, kes selle vabaduse eest seisavad, kas siis kaitseväelaste või kaitseliitlastena. Ja vahest oleme järgmiste valimiste aegu seevõrra targemad, et tõstame raha teema esikohalt ning paneme sinna asemele Eesti ühtse ning tasakaalustatud arengu ja suurema teineteise mõistmise. Võib olla edeneb selleläbi Eestis ka majanduslik elu paremini.

Intervjuu: Kaitseminister Jaak Aaviksoo: Oleks aus tunnistada, et Eesti riik on olnud edukas

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing