Parima lahenduse otsingul

26.08.2010 | Mihkel Kübar | Haridus

2010 aasta kooliaasta algus on mõneti tähendusliku iseloomuga. On üsna kindel, et mitme järgneva aasta jooksul ei ole kindlasti võimalik Jõgeval avada nelja esimest klassi. Sündide prognoos eeldab meilt korrektiive oma hariduselus. Kui varem on räägitud haridusmuudatuste vajadustest, siis täna oleme tegelikult situatsioonis, kus senise haridusmudeliga meil järgnevastel aastatel lihtsalt ei ole võimalik jätkata. Ehk muudatuste vajadus on muutunud hädavajaduseks, et säilitada kõike seda head, mida meie hariduselu on paljude aastate jooksul linnale ja linna kodanikele pakkunud. Seetõttu ei saa me rääkida täna pelgalt gümnaasiumiastme uuendamisest, vaid kogu haridusmaastiku korrastamisest. Mida see, aga tähendab?

Kasutan teadlikult sõna haridusuuendus reformi asemel, sest on ju teada, et reformi mõiste kui selline kätkeb endas teatavat revolutsioonimeelsust, vana unustamist ja uue loomist. Hariduses aga nii ei saa. Haridust ja hariduse andmist ning korraldamist on mõistlik kaasajastada, uuendada. Sest haridus oma iseloomult on konservatiivne valdkond. Seetõttu tegeleme aktiivselt täna meie linna hariduselu uuendamisega, mille üks osa on ka konkreetsem koolivõrgu korrastamine[1]. Kogu meie linna haridusmaastiku korrastamise ettepanekuga on Jõgeva linnavolikogu pöördunud ka haridus- ja teadusministeeriumi poole. Teisisõnu - oleme alustanud ministeeriumiga läbirääkimisi, eelkõige koostöö vormis, parima hariduslahenduse leidmiseks Jõgeva linnale, arvestades sealjuures kogu maakonna haridusmaastiku. On selge, et meie linna otsused haridusvaldkonnas mõjutavad suuresti kogu maakonna edasist hariduskorraldust. Võimaliku abikäe on nõus andma meile ka tartu Ülikool. Nüüd oleneb ainult meist kohalikest endist, kas oskame piisavalt abi ära kasutada.

Muudatuste iseloom

Linna haridusuuenduse läbi viimiseks, peame arvestama väga mitmete aspektidega. Ajalugu on näidanud, et nii mitmedki uutmiskavad erinevates omavalitsustes on takerdunud betoonipõhisesse lähenemisesse, ehk eelkõige püütakse leida lahendus olemasolevatele hoonetele ning seejärel vaadata, millega neis hoonetes tegeletakse. Et vältida sel korral hoonete vahelist rivaliteeti, on linnavalitsus võtnud plaani teha korrektuur eelkõige hariduse sisus. Seda nõuab meilt nii aeg, ühiskond ise, Vabariigi Valitsuse poolt kevadel vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad ning Riigikogu poolt kehtestatud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Sisulise poole pealt on meil vaja leida lahendus kõikidele kooliastmetele. Uuendus aga üldhariduse valdkonnas ei saa olla jätkusuutlik, kui selle juures ei arvestata täiskasvanukoolitust, kutseõppe perspektiivi, koostööd kõrghariduse institutsioonidega, mitteformaalse hariduse rolli kohalikus hariduselus jne. Madal õppurite arv on kogu muudatuse üks paljudest põhjustest, aga mitte ainuke ja peamine. Ühe näitena võiks tuua siia fakti, et täna käib Jõgeva maakonna gümnaasiumiealistest noortest Gümnaasiumi astmes mujal Eestis ca 60% väljaspool Jõgevat[2]. Tuleks küsida iseendilt, miks see on nii? Kas see on teadmine, millega meil on midagi peale hakata ning mida peaksime tegema, et seda tendentsi muuta?

Täiuslikku mudelit ei ole

Olen selle aasta jooksul nii meie linna kui teiste piirkondade haridusinimestega palju arutanud mitmete erinevate haridusmudelite võimalikkusest Jõgeva linnas. Seda nii pedagoogilisest aspektist kui ka praktilise haridusinvesteeringute kontekstist lähtuvalt. Selge, et muudatused vajavad raha. Vaadates nii meie enda rahakotti kui ka riigi rahakotti, siis paari aasta perspektiivis midagi rõõmustavat ei ole. Läbi tuleb mõelda ka võimalikud uued lahendused haridusinvesteeringute kaasamiseks uuenduste läbiviimiseks. Traditsioonilised rahastamismudelid ei aita meid palju edasi - selliselt me suudame küll õnneks tagada olemasoleva, kuid kvalitatiivset hüpet õppekeskkonna kaasajastamisse me ei saavuta. Milliseid variante on siis erinevates mõttevahetustes välja käidud:

1. Institutsionaalselt kaks üldhariduskooli, kahes-kolmes erinevas hoones, kooliastmed lahutatud. Ühes põhikooliaste teises gümnaasiumi aste. Eraldi jätkab Täiskasvanute Keskkool, huvikoolid jätkavad omaette koolidena;

2. Jätkatakse kolme üldhariduskooliga. Üks kool nn suur algkool 1-6 klassi, teine kool 7-12 klassi (nn progümnaasium). Täiskasvanute kool jätkab eraldi. Huvialakoolid omaette koolidena.

3. Jätkatakse kahe üldhariduskooliga. Üks neist põhikool ehk 1-9 klass, teine puhas gümnaasium 10-12 klass, koos täiskasvanute osakonnaga ehk institutsionaalselt liigub täiskasvanu haridus loodava gümnaasiumi koosseisu. Huvikoolid jätkavad omaette asutustena;

4. Jääb kõik nii nagu on. Meil on kaks täistsükli üldhariduskooli, Täiskasvanute Keskkool, huvikoolid on iseseisvad õppeasutused;

5. Lisaks annab uus PGS[3] võimaluse liita institutsionaalselt huvikoole üldhariduskoolidega, mis võib olla meilgi mingis mudelis variant.

Need on mõned võimalikud mudelid tulevikuks ja kindlasti on neid veel. Igaühel neist on oma head ja vead. On selge, et ükskõik mis mudeli kasuks me otsustame, ei saa see olla koheselt ja praeguses ajahetkes täiuslik. Küll, aga peame olema piisavalt targad ning küllaldase perspektiivitundega, et me ei läheks mudeli peale, mis lõppkokkuvõttes tähendaks meie lastele haridusliku tupikut, mis linnale tähendaks piltlikult öeldes enesetappu. Seetõttu tuleb meil leida lahendus, mis tundub perspektiivne kogu Jõgeva piirkonna jätkusuutlikkuse tagamisel ning mida on võimalik arendada võimalikult täiuslikuks siinse piirkonna eripärasid arvestades. Seetõttu kutsun taaskord kõiki volikogu liikmeid ning kõiki elanikke kaasa mõtlema ning enne lõplike otsuste tegemist „läbi mängima" võimalike variante. Üks on selge, et hoolimata nn mudelitest tuleb meil asuda tõsiselt tegelema kutsehariduslike küsimustega ning leida koostöö punktid erinevate kõrgharidust andvate ülikoolide või rakenduskõrghariduslike koolidega, et juba olemasolevale hariduselule anda juurde lisandväärtust ning avada õpilaste jaoks uusi võimalusi, laiendada hariduse saamise võimalusi ning tagada parim võimalik haritus Jõgeval.

Kõikidele kooliminejatele nii noortele kui vanadele soovin ma eelkõige õpirõõmu - rõõmu õppimisest, kasvamisest, loovat ja tegusat õppeaastat. Kõikidele õpetajatele soovin ühtsust, vaimujõudu ning tarkust anda kõikidele õpilastele edasi armastust ning huvi õppimise vastu. Kõikidele lastevanematele aga soovin ühtehoidmist, teineteisemõistmist ning toetust üksteise tegemistele, sest muudatused linna hariduses on ees ning mida rohkem me kõik sellese protsessi püüame panustada, seda valutumalt meil õnnestub oma lastele pakkuda ka tulevikus kõike head, mida siiani on pakutud.

[1] Koolivõrgu korrastamise all pean silmas koolihoonete tulevikuperspektiivi - Mihkel Kübar

[2] Haridus- ja teadusministeeriumi andmed, 2009.

[3] Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus

Allikas: Jõgeva Linnaleht

Märksõnad

haridus, Jõgeva linnavalitsus, Jõgeva, Mihkel Kübar, koolivõrk, kool

Parima lahenduse otsingul

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing