Elektri hinda saab alandada

16.10.2010 | Kaia Iva | Majandus

Viimasel ajal on olnud palju juttu hindade tõusust. Kõige parem hinnatõusu piiraja on tihe konkurents ettevõtjate vahel, oluliseks riiklikuks abinõuks on monopoolsete hindade ohjeldamine.

Suvel võtsime Riigikogus vastu monopolide ohjeldamise seaduse, mille tulemusel allutatakse kõik kaugkütte-ettevõtted ja suuremad vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordilisi kasumeid.

Näiteks kogus Tallinnas Vesi keset majanduskriisi tarbijatelt nii suurt tasu, et sai 500 miljonit krooni puhaskasu, mis läheb aktsionäridele dividendideks. Konkurentsiameti hinnangul on nii suur tulukus monopoolses seisus oleva ettevõtte jaoks seadusevastane, kuna see ületab mitmekordselt mõistliku tulukuse määra.

Sama hoolikalt peab vaatluse all olema elektri hind, mille hinna tõusu taotlused lähiperioodil pole aktsepteeritavad. Lisaks sellele on täiendava sammuna majandusminister Juhan Partsil välja töötatud seaduseelnõu, mille tulemusena saaks iga elektrienergia tarbija juba uuest aastast maksta kWh eest ligikaudu 11 senti vähem. Kui arvestada, et kõige rohkem kodutarbijaid on valinud paketi KODU1, kus kWh hind on 1,61 krooni, siis saaksime me elektri hinna languse umbes 7%! Kui arvestada, et elektri hind mõjutab ka teiste kaupade ja teenuste hindu, siis on see hinna langetamine eriti tähtis.

Mille arvelt hinnalangus tuleks?

2007. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, millega makstakse taastuvenergia tootjatele toetust. Selle toetuse maksvad kinni tarbijad elektri hinna sees. 2009. majandusaasta tulemuste analüüsimisel jõudis Konkurentsiamet järeldusele, et toetuse määrad on liiga kõrged tagades tootjatele ülikõrge tootluse. Näiteks puitu ja turvast kasutavad koostootmisjaamade investeeringute tootlus on vahemikus 22 -28%, hüdroelektrijaamadel on tootlus 21 - 40% ja tuuleparkidel 16 - 25%.
On lubamatu, et inimesed peavad kinni maksma toetuse ülikasumlikele projektidele. Osad täna toetust saavad projektid ei vaja üldse toetust ning osade toetusi tuleks alandada.

On oluline märkida, et hetkel kehtiv seadus ei põlista toetuse maksmist. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse seda kuni 12 aastat ning kellelgi pole alust eeldada, et 2007.a kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta. Tuleb arvestada, et seaduse vastuvõtmise ajal puudus Eestis sisuliselt elektri toimiv vabaturg ja täna saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga kui eeldati.
Selleks, et mitte kinni maksta ebaefektiivset tootmist seatakse toetusele lagi, samuti kontrollib konkurentsiamet ettevõtte kõigi kulukomponentide turuhinnale vastavust. Samas tagatakse seadusemuudatusega tootjale 10% suurune tootlus. Tagatud tootluse tõttu on võimalik toetuse kärbet rakendada kõigile toetuse saajatele juba järgmisel aastal kartmata, et ettevõtjate (tuletan meelde, et monopoolses seisus olevate ettevõtjate) seadusega tagatud õigustatud huve rikutaks.

Kindlasti ei tohi me unustada, et kõrvuti elektritootja õigustatud ootusega on need ka elektri tarbijal. Kui seadusega pannakse tarbijatele kohustus maksta toetust tootjatele, tuleb tagada, et selle arvelt ei doteeritaks ülikasumlikke projekte. Valminud eelnõuga on võimalik elektri hinda vähendada ligikaud 7%. Loodan, et menetlemise käigus muutub eelnõu vaid paremaks kuid ei lange lobbitegijate meelevalda.

Ma ei saa olla nõus väitega, et senistele taastuvenergia tootjatele peavad inimesed tagama hiigelkasumi ning vaid uutele turule tulijatele peaks kehtima õiglane toetuste maksmine. Ning et elektri hinna langetamist võiksime kergekäeliselt tulevikku lükata. Pered vajavad reaalseid samme hinnalanguse pidurdamiseks kohe!

Elektri hinda saab alandada

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing