Saaremaa sadamat on kehvasti müüdud

25.09.2010 | Tõnis Palts , Heli Salong | Valimised, Elu

Kuressaares sündinud Tõnis Palts (57) on tegusa mehena ikka kõneainet pakkunud. Viimasel ajal on hakatud Paltsu ja poliitika vahele taas võrdusmärki panema.

Tõnis Palts kaalutleb poliitikasse naasmist, et toetada valgete jõudude liidrit - IRLi. Foto: Arno Mikkor
Ehkki plaanisime rääkida seekord rohkem Saaremaast, ei saa jätta siiski küsimata - mis ajendas teid tagasi tulema suurde poliitikasse?

Ega ma ole tulnud, mulle on tehtud esialgu vaid ettepanek. Peamine põhjus, miks ma seda üldse kaalutlen, on toetada valgete jõudude liidrit - IRLi.

Kui praegu oleks valida, kumba kohta rohkem eelistate, kas Tallinna linnapea või rahandusministri oma?

Mitte kumbki amet ei ole mulle praegu väljakutse.

Kus võib teie meelest kergemini kõrvetada saada, kas äris või poliitikas?

Poliitikas minu meelest ei saa üldse kõrvetada. Poliitikas olles võib saada vaid "tänu" meediale teenimatult haiget. Aga meediast saan ma ka aru, nad kirjutavad alati asju sellise nurga alt, mida nende klient, ajalehe ostja, ootab.

Teisiti see ei olegi võimalik. Kui Eesti rahva enamusele müüb see, kui varakal inimesel halvasti läheb, siis tulebki ajakirjanikul rõhk sinna panna. Ta ju tahab, et tema artiklit loetakse. Vastasel korral ostetaks ajalehte vähem ja lõpuks jääks ajakirjanik tööta.

Just eelmisel nädalal oli mul selle kohta hea näide. Ajakirjanduses olid suured pealkirjad: "Tõnis Paltsu kohtusaaga lõppes kaotusega". Mis oli tegelikult?

Kunagi taheti minu verd ja alustati maksuameti kaudu minuvastast võitlust. Maksuamet nõudis minult 11 miljonit krooni. Olgugi et tegemist oli põhjendamatu sooviga, maksin ma selle ära, aga kaebasin maksuameti kohtusse. Jah, see kohtusaaga lõppes tõesti praegu.

Ainult et minu poolt koos intressidega tagasi soovitud 16 miljoni asemel sain riigilt tagasi 15 miljonit. Ja seda nimetati minu lõplikuks kaotuseks. Aga sellised pealkirjad kohe kindlasti meeldisid paljudele Keskerakonna fännidele! Ja neid on ju lugejate seas palju. 30 protsenti rahvast on lihtsalt lollitatav. Ja kummalisel kombel kattub see protsent Keskerakonna toetuse protsendiga.

Tihti pannakse Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa meelevaldselt kokku üheks piirkonnaks. Kui palju teie meelest on sellel piirkonnal tegelikult ühisosa?

Tegemist on ikkagi väga erinevate asjadega. Hiiumaa ja Saaremaata oleksime peaaegu lätlased - neil ei ole ju saari. Kas me tahame olla lätlased? Läänemaa on lihtsalt üks ilus Eestimaa osa koos suurepärase Haapsalu linnaga.

Kui tihti mõtlete Saaremaa tulevikust?

Nii tihti, kui üks jalad maas inimene mõtleb ja muretseb oma kodu ja kodumaa saatuse ja tuleviku üle.

Kas pole veel tekkinud seda tunnet, et tulen tagasi Saaremaale, viskan jalad seinale ja lihtsalt olen?

Suviti ma seda teengi. Muidugi, kui Saaremaal sporditegemist ja Saaremaa vetes merel käimist võib nimetada jalad seinal olemiseks.

Millistel tingimustel investeeriksite oma raha Saaremaale?

Ma ju investeerin kogu aeg, ilma täiendavate tingimusteta. Näiteks minu naine Karmen rajab päevast päeva ilusat aeda meie maja ümber. Võimalik, et ehitame veel ühe maja Saaremaale.

See kõik on ju investeerimine Saaremaale. Ega investeerimise eesmärk pea olema raha kasuga tagasi saada. See on nagu lastesse investeerimine - selles on elu mõte. Nagu ka kodu arendamises Saaremaal.

Milline on teie arvamus Saaremaa süvasadamast ja sinna kulutatud 200 miljonist?

Võimalik, et tegemist oli riigile kuuluva ettevõtte AS Tallinna Sadam investeerimise vale otsusega. Aga kindlasti ei ole see olnud rumalam kui praegu plaanitav miljardiline investeering muuseumisse Tartu lähedal välja peal, kus ulub tuul.

Kui me, selle asemel et investeerida noortesse, haridusse, sealjuures ka tasuta kõrghariduse kaudu, ehitame endale muuseumi, siis võib see saadagi väljasurnud eesti rahva muuseumiks.

Minu meelest on sadama potentsiaal kasutamata - Saare maavalitsus ja Kuressaare linnavalitsus on kruiisioperaatoritele Saaremaad lihtsalt halvasti müünud. Õigemini öeldes, ei ole üldse müünud.

Kui 800 kruiisilaeva sõidab sealt suve jooksul mööda ja 2-3 pööravad sisse, siis seal nende 2-3 jaoks ikka midagi on. Aga miks siis 870 ei pööra sisse? Mina arvan, et see on vaid müümise küsimus. 50 laeva oleks küll võimalik saada suve jooksul Saaremaad külastama, kui tööd teha.

Miks olete tuulegeneraatorite vastu?

Seepärast, et need esiteks risustavad visuaalselt Saaremaa imelist loodust ning muudavad Saaremaa külalistele vähem atraktiivseks ja sellega tapavad Saaremaa tähtsaimat majandusharu turismi.

Teiseks undavad need vehklevad semaforid inimeste peade kohal ja kolmandaks ei ole neist ei Saaremaale ja isegi mitte Eestile mitte mingit kasu.

Ma isegi ei saa aru, kuidas on mõni omavalitsus Saaremaal lasknud neid oma territooriumile püstitada. Tegelikult ei ole siin üldse arutamise koht. Häbi!

Olete kunagi öelnud, et Eesti-sugusel põhjamaal pole mõtet põllumajandusega tegeleda, kas arvate endiselt nii?

Jah, majandusharuna see on mõttetu ja konkurentsivõimetu meie laiuskraadil. Seda tasub riigil nii palju toetada selleks, et elu maal välja ei sureks ning põllud sööti ja võsasse ei kasvaks. Aga seda peame täie teadmisega aru saama, et see toetamine tuleb teiste, ka vajalike asjade arvelt, näiteks hariduse arvelt.

Kus on kergem asja ajada, kas Eestis või Krimmis?

Äritegemine ei pea olema kerge. Äritegemine peab olema tulukas. Eestis on asjad liialt paika loksunud.

Kas Saaremaal võiks olla üks omavalitsus?

Just nii see peaks olema. Saaremaa loomulik logistiline keskus on Kuressaare ja see peakski olema selle omavalitsuse keskus. Maavalitsuses või ükskõik kuidas seda omavalitsuse aparaati siis nimetataks, peaksid olema vaid inimesed, kes on konkreetsete valdade kesksed.

Mida arvate Kuressaare golfielust?

Golfiväljaku rajamine on Kuressaare linnavalitsuse sajandi tegu. See loob tänu täiendavatele maksujõulistele Saaremaa külalistele sadu töökohti alates golfiväljaku opereerijatest endast ning lõpetades restoranide ja hotellide töötajatega. Ka ehitajad saavad tööd - küll see villade ehitamine seal jälle lahti läheb.
Samal ajal on see ka sport. Kahjuks on see rahvaspordiks aga liiga kallis. Nooh, aga ega siis kõike head ka korraga saa.

Kui tihti viibite oma Saaremaa kodus?

Suvel enamiku ajast.

Millega tegelevad teie lapsed ja kui palju te neid veel toetate?

Neli last käivad tööl, kaks koolis, neist noorim läks esimesse klassi. Toetan just täpselt nii palju, kui neil vaja.

Millised on olnud teie lastekasvatuse põhimõtted?

Mul on üks põhimõte - Karmen oskab kasvatada lapsi paremini kui mina. Ja seda ma järgin. Mulle jääb vaid nendega suhtlemise rõõm, aga eks seegi ole kasvatamine. Suhtlemine ja usaldamine.

Mida arvate praegusest Eesti/Saaremaa ajakirjandusest?

Nagu ajakirjandus ikka, mängib tasakaalustatut, aga müüb seda, mida rahvas ihkab kuulda-näha. Eriline saast on muidugi Tallinna linnaleht. Võtke see leht kätte ja te leiate, et absoluutse enamiku artiklite puhul leiate linnapea, abilinnapea või linnaosa vanema nime esimesest kolmest lausest.

Tegemist on endale valimiste kaudu maksumaksja rahaga töökoha ostmisega. Minu meelest on see labane vargus.

Kui ma olin linnapea, siis ma lihtsalt keelasin poliitikute nimede ja piltide avaldamise maksumaksja raha eest linna poolt välja antavates lehtedes.

Lõpetuseks mõni sõna euro tulekust - kas kõik see, mis selle ümber praegu toimub, on paratamatus (hinnatõusud, valesti arvestamised jne)?

Minu meelest on peamine osatäitja selles hinna näitemängus tarbija. Just tarbija saab tagada seda, et hinnad oleksid õiged.

Absoluutselt suurema osa tarbekaupade müügi puhul on meil tegemist toimiva konkurentsiga. Tarbija peab lihtsalt ostma sealt, kus odavam. Küll siis see kaupmees, kes hinnale juurde kruvinud, järgmisel päeval hinna odavamaks paneb. Nii et jälgigem hindu ja võrrelgem teenuseid.

Saaremaa sadamat on kehvasti müüdud

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing