Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kas Laar ja Savisaar liginevad?

26.06.2008 | Peeter Olesk | Riik, Elu

Nõnda on minult, kes ma päris kindlasti ei seisa nende vahel, küsitud enam kui kord. Mitte tänaval, vaid poliitikute ja kõrgemate riigiametnike keskel. Niisiis on üleval, kusjuures mitte väga kõrgel, vaid lähima nurga taga, kahtlus, et äkki Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond sobivad võimujagamiseks rohkem, kui eemalt paistab.

4:6=2?!

Olen järjest vastanud, et niisugune sobimus koalitsiooni tasemel riigikogus eeldaks liiga palju reetmist, mis pole usutav. Mõlemal erakonnal on oma ajalooline vundament, mille peale ei saa ehitada lipiti. Keskerakonnal on selleks tugev riikIRLil tugev ettevõtja. Kumbagi ei saa arendada aga sedasi, nagu poleks vastaspoolt olemaski. Võiks peaaegu öelda, et IRL ja KE täiendavad teineteist, ainult et kumbki ei taha olla üks kaksikutest. Ei peagi tahtma, välja arvatud kaks punkti.

Esimene on võim Tallinnas aastal 2009. KE tahab võimu säilitada. Reformierakond igatseb seda oma kätte. IRL, kes on kõige innukamalt hakanud ajama haldusreformi, peab aga enesele selgeks tegema, kas ta on muhv buldooseri liigutajas või traktor saha taga. Kui jääb nende vahele, saab muljuda.

Teiseks punktiks on Euroopa Liidu ühisriiklus Venemaa, Aasia, Aafrika ja Ameerika naabruses. Eesti ei tohiks olla selles liidus manukas ega kaheperekoer. Järelikult on määrav meie ideoloogiline profiil. IRLil on selles küsimuses oma tüpoloogilised partnerid olemas, kas või kristlike demokraatide näol. Keskerakonnal nad samas mõttes puuduvad.

Kuid - meie ühist tulevikku ei määra IRL ja KE puhtalt isekeskis. Riigikogus on esindatud kuus erakonda ja isegi kui kohaliku omavalitsuse tasandil eristada nelja suuremat, siis jaga, kuidas tahes, kas neli kuuele või kuus neljale - kahte sa tulemuseks ei saa. Kümmekond aastat tagasi oli võimalik lõigata Koonderakond juppideks. Teha sedasama praegu Eestimaa Rahvaliiduga ei anna, sest linnu meil juurde tulla ei saa, aga tugevaid valdu tuleb kindlasti. Näiteks Orava vald Põlva mail. Järgmise kümnendi strateegiliseks probleemiks on Vaivara vald koos Narva linna ja Sillamäega.

Seepärast ma ei uuriks niivõrd seda, kes kellega käib, vaid hoopis seda, kes kellega käima hakkab ja kes sokutab ennast kosjamooriks. Ning mis väga oluline - kus? Näiteks Nurmsi küla Paide vallas on vana asulakoht, õigemini arheoloogiline surnuaed. Küla serval on praegugi näha Nõukogude varulennuväli. Senine Tartu-Tallinna maantee lõikab küla pooleks, uus läheb tast mööda. Edaspidi hakkab Nurmsist tähtsam olema Mäo, kuhu tuleb suur ristmik. Paide vald saab endale tohutu liiklussõlme, aga kelle kätte läheb võim Paide vallavolikogus, kus praegu kehtib RE ja KE koalitsioonileping? Pealinnas lähevad teineteise kõri kallale, Mäo ristmikul pärast Kükita söömakohta parandavad koos pead?

Jagamine miinusega

Mart Laar ja Edgar Savisaar võivad ligineda kas või kõhud vastamisi, kuid nende ideelised platvormid on sedavõrd erinevad, et nende personaalne suhe jääb paratamatult asümmeetriliseks. Eriti kuna Eestit pole võimalik jagada üksnes nende vahel. Savisaarel võib Laari tarvis minna. Laar peaks hakkama esmalt mõtlema, mida Savisaarega teha. Kes sellest mõtlemisest rõõmu tunneb? Vanatühi!

Riigikogu käesolev koosseis on hakanud käituma pigemini ametnikena kui poliitiliselt, s.t. käskude pragmaatilise täitjana. Tuleb käsk viia haldusreform ellu - viiakse. Ei tule - las jääda. Niisugune lähenemine pole sugugi eluvõõras. Terves hulgas tervet Eestit puudutavates küsimustes on meie erakondade vastused valmis aga üksnes pottsepatöö mahus, enne pronksi valamist. Suures laastus ilma igasuguse viimistluseta.

Nendest kahele küsimusele tuleb IRLil ja Keskerakonnal vastata küllalt varakult. Esmalt: kaua jaksavad erakonna liidrid parteid ja ideoloogiat veel vedada? Parteid veab keegi ikka, ent just ideoloogiat? Keskklass tahab mugavat rahu, ettevõtja seljatagusega vabadust. Säärases läbilõikes on Edgar Savisaare mänguväljakuks kohalik kodanlane, Mart Laaril euroopaliku haardega askeldaja. Kes kumma tööd jätkab (ma mõtlen järgmist põlvkonda, mitte surma)?

Teine küsimus on Venemaa. Venemaa ei taha iseseisvat Eestit, ta tahab subordineeritud Eestimaad. Kas pole nii, et ühel hetkel tundus: las saab selle jama endale kaela Andrus Ansip. Jama küll, ent kõigepealt tuleb jagada võlad ehk miinused. Ja meie suhted Venemaaga on miinustes. Kui tahame plusse, peaksime olema muust Euroopa Liidust kiiremad. Sprinterid, kes jaksavad olla staierid.

 

 

 

Allikas: SL Õhtuleht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing