Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Koolide ebavõrdne edetabel

01.09.2010 | Tõnis Lukas | Haridus

Eile sain Kanepi gümnaasiumi direktorilt teada, et tema kool, Juuru gümnaasium, Turba gümnaasium, Kolga keskkool ja Rakvere eragümnaasium kavandavad laiaulatuslikku koostööd õppekvaliteedi nimel, kus kooli õppekavasid tahetakse tulevikus laiendada muu hulgas ka kootöös valminud virtuaalkursustega. Igati kiiduväärt ja iseloomulik heale koolile.

Muudatused õppekavas, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, vajadus üle vaadata gümnaasiumivõrk, koolide eksamipingeridade tähenduse võimendamine tingivad ikka ja jälle küsimuse - kuidas hinnata koolide gümnaasiumiastmete tulemuslikkust sisulisemalt kui üksnes riigieksamitulemuste põhjal. Kas seda on võimalik teha?

Kui PISA uuring annab võimaluse võrrelda meie 15aastaste noorte oskusi teiste uuringus osalevate riikide noorte oskustega ning sedakaudu võrrelda meie põhikoole, siis gümnasistidele taolist uuringut ei korraldata. Avalikus tajus on Eesti põhikoolid ühtlaselt tugevad, gümnaasiumide kvaliteet aga üsna kõikuv.

Numbrid jäävad meelde

Vajadust hinnata gümnaasiumide headust õiglaselt on tunnetatud ja kahel viimasel aastal, kui mitu töörühma arutas uusi õppekavu, uut põhikooli ja gümnaasiumi seadust ning eriti põhikooli ja gümnaasiumi võimalikku institutsionaalset lahutamist, võimendus see temaatika veelgi.

Kuigi nii määrusega fikseeritud igapäevastes koolide sisehindamise kriteeriumides kui ka eksperdirühmade ettepanekutes rõhutatakse selliste tunnuste tähtsust nagu õpilaste ja õpetajate rahulolu, igaühe arengu toetamine, võidavad hindamise olelusvõitluses ikkagi numbrid. Ka nn puhaste gümnaasiumide elujõu üle arutamisel hakkas oma elu elama arv 120 - peaaegu kõik ajakirjanikud on küsinud, kas alla 120 õpilasega gümnaasium ei ole võimalik. On küll, õpilaste arv ei sule gümnaasiume, määravaks saab koolide võimekus täita õppekava.

Numbrid on selged ja ilmekad näitajad, mida on lihtne haarata ja ritta seada. Kui nad ka otse paika ei pea, on nende vastu võitlemine peaaegu võimatu. Peaksime meedia poolt pelgalt riigieksamitulemusi kajastavate edetabelite kõrvale leidma teisi head gümnaasiumi iseloomustavaid näitajaid, neis kokku leppima ja neid järjepidevalt avalikkuse tähelepanu all hoidma.

Mida koolides hinnata?

Oleme ministeeriumis asunud otsinguile, millised näitajad peale riigieksamitulemuste iseloomustaksid gümnaasiumi nägu ja keskkonda. Eesmärk pole teha pingerida, vaid panna laiem informatsioon seniste numbrite kõrvale. Nende tunnuste analüüs eri lõigetes seisab ees, kuid olulisemad oleksid järgmised.

Kui palju gümnaasiumi 10. klassis alustanutest peab lõpuni vastu, see näitab kooli vastuvõtupoliitikat ja õpilaste motiveerimist, hoolimist iga õpilase edasijõudmise eest.

Kui suure osa 10. klassi vastuvõetutest moodustavad teiste koolide põhikooliastme lõpetajad? Kuidas ja kus gümnaasiumilõpetanud edasi õpivad, kas riigieelarvelisel või tasulisel õppekohal, kas rakenduskõrgkoolis või ülikoolis?

Kolme kõige paremini sooritatud riigieksami keskmise tulemuse põhjal iga õpilase kohta saab arvutada kooli keskmise tulemuse. Mida kitsam on hinnete vahemik, seda ühtlasem on õpilaskonna tase; mida kõrgem on parimate riigieksamitulemuste keskmine, seda kõrgem on õpilaskonna tase.

Neile tunnustele tuleb konteksti paremaks mõistmiseks lisada veel mõningaid fakte. Näiteks kooli asukoht - on see Tallinn, Tartu, maakonna- või vallakeskus, statistikaameti arvutatud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks ja territoriaalarengu indeks.

Mid5a me saame?

Analüüsides ülaltoodud tunnuseid aastate kaupa, saame koolidele anda lisasoovitusi, et gümnaasiumiõppe taset ühtlustada ja tegusaid koole nõustada. Pole välistatud, et tunnuste põhjal saab moodustada ka koond-

indeksi, kuid töö praeguses järgus seda lubada ei saa. Ega see polegi ilmtingimata eesmärk.

Ministeerium toetab ka heal meelel Eesti Õpilasesinduste Liidu projekti luua laiemapõhjaline koolide võrdlustabel, mille alusel saaksid nii õpilased kui ka lapsevanemad hinnata kooli tervikuna, seda ka sealsete huvitegevuse võimaluste ja valitseva õhkkonna demokraatlikkuse ning turvalisuse aspektist. On olemas reaalne võimalus, et gümnaasiumide tulemuslikkuse hindamise parim lahendus võib sündida ministeeriumi ja Õpilasesinduse Liidu koostöös.

Loodan, et tuleval aastal on kindlasti pakkuda näitajaid, mis on sisulisemad ja kõnekamad kui riigieksamite edetabelid.

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Tõnis Lukas, kooliaasta

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing