Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tõnis Lukase tervitus

27.08.2010 | Tõnis Lukas | Haridus

Lugupeetud koolirahvas!

Loodan, et olete Eesti kaunist suve nautinud, end välja puhanud, valmis rõõmsa meelega oma tööd jätkama ning neile, kes koolis uued, heatahtlikku tuge pakkuma.

See kevad ja ka suvi on olnud haridus­teemadest tulvil. Olen nii uutest õppekavadest kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest kõnelnud ja nende üle arutlenud rohkem kui kunagi varem ning kindel selles, et mõlemad toovad kooli vajalikke uuendusi. Need on head nii õpilastele kui ka õpetajatele, kuid ei lähe ellu üleöö.

Muutusi on hariduses ikka tehtud, olen ministri rollis tunnistanud kaht õppekavaarendust ja paljusid seadusemuudatusi, kuid sel korral on midagi oluliselt teisiti. Teisiti ja parem pole niivõrd dokumentide sisu (need on ka head), kuivõrd esmakordselt olen tunnetanud niisugust koostöökultuuri ja näinud koostöö häid tulemusi. Mis veel tähtsam, täiesti märgatavalt on suurenenud nii õpilaste endi, lapsevanemate kui ka paljude haridusväliste ametkondade siiras huvi selle vastu, millist last me oma riigis tahame kasvatada ja kuidas seda teha. Ning mis kõige tähtsam - paljudel on tahe ise selleks midagi korda saata. See näitab, et 19 aastaga on meie hariduselu ja ühiskond küpsenud, valmis kaugematele eesmärkidele mõtlema ja neis kokku leppima.

Toon vaid kaks näidet. Oleme ühiselt pidanud seni veel kehtiva õppekava üheks olulisemaks puuduseks seda, et üldosa filosoofia ja ainekavad pole korralikult sidustatud - üldosa head mõtted ei jõua ellu. Need üldpädevused (või kompetentsused või võtmepädevused, kuidas kellelegi armsam), mida nii meil kui ka Euroopas inimväärika elu olulisteks eeldusteks tunnistatakse, on jäänud paljuski sõnadeks. Ei saa näpuga näidata õpetajat ega õppeainet ega lapsevanemat ega ka ministeeriumi, kelle ainuvastutus peaks olema iga eraldi pädevuse kujundamine. See on ühisvastutus. Uute õppekavade arendamisel on seda arvesse võetud.

Aruteludes ilmnes selgesti, et inimese ja ühiskonna seisukohast tähtsatele omadustele mõeldakse palju laiemalt ja üsna ühtviisi. 2008. aasta lõpus kutsus kaubandus-tööstuskoda kokku ettevõtlusõppe mõttekoja, et ettevõtlikkust ja ettevõtlust haridussüsteemis rohkem tähtsustada. Seati eesmärgiks koostada ettevõtlus­õppe edendamise kava ning ühe töö-
­na võeti ette kirjeldada ettevõtliku inimese ideaali vanuseastmeti. Ja milleni jõuti - selleni, et vanu­se­ast­­­meti sõnastatud ettevõtlikkuse näitajad kirjeldavad kõiki RÕK-i üldpädevusi ning toetavad nende kujunemist. Valmimas on ka tegevuskava, mis oluliselt toetab õppekava rakendamist, mida oma olemuselt võib pidada õppekava rakenduskava osaks. Nende kavade tellija on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Siseministeeriumi vedamisel on samal ajal valmimas kodanikuhariduse arengukava, kus on suur rõhk ka koolidemokraatia edendamisel, mis on üks eeldusi õpilaste sotsiaalse pädevuse kujunemisel. Neid näiteid on veel, kuid nad poleks sündinud hea koostöökultuuri ja eri institutsioonide ühise tahteta.

Hea meel on selle üle, et tahame ja oskame Eestis oma hariduse eesmärke seada ning tajume seda kodaniku, mitte vaid õpetaja ja haridusametniku murena. Teil kõigil on niisuguse kultuuri kujundamises suur osa - nii kodaniku kui ka õpetajana. Sellest sügisest rakenduv uus kooliseadus annab õpetajale koolis juhtrolli tagasi. Õpetajaametiga seotud võimalused ja selle maine on tõusuteel.

Soovin, et suudaksime ka edaspidi näha puude taga metsa ning seda metsa ühiselt hoida ja kujundada. Ilusat kooliaasta algust!

 

Allikas: Õpetajate Leht

Märksõnad

Tõnis Lukas, haridus, kool, kooliaasta

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing