Põllumajandusminister vastab

19.08.2010 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu

1. Kas ja kuidas jätkuvad põllumajanduse investeeringutoetused pärast 2013 aastat?

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat on täna veel lahtine - liikmesriigid koostavad oma seisukohti ning tänavu oodatakse Euroopa Komisjonilt nende esialgseid ettepanekuid. Eesti toetab selgelt tänaste toetuspõhimõtete jätkamist, kuid erinevate toetuste ühtlustamist. Nagu on märkinud ka Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Dacian Ciolos, ei ole mingit põhjendust tänasele toetustasemete suurtele erinevustele. Kindlasti peavad jätkuma ka investeeringutoetused. Kõik toetused peavad aga saama märksa selgemalt seotud ühiskonnale pakutavate hüvedega, sest ühine põllumajanduspoliitika puudutab kõiki ELi elanikke mitte ainult põllumehi.

2. Kas põllumajandusministeerium peab vajalikuks eelarvelistest vahenditest toetada 2011. aasta künni maailmameistrivõistlustest osavõttu?

Tänavu toetas põllumajandusministeerium künni maailmameistrivõistlustele osalemist 50 000 krooniga. Kindlasti soovime seda teha ka järgmisel aastal, kuid meie täpsed võimalused selguvad pärast riigieelarve kinnitamist.

3. Missugusena näeb ministeerium nn euroheina (puitunud hein ÜPT pindade hooldamisest) ruloonide energeetilise kasutamise perspektiivi, kuna praegu risustavad niisugused ruloonid väga paljudel juhtudel põldusid kuni 31 maini järgmisel aastal (ja edasi reostavad loodust võsas või kraavis, kuna neid ei söödeta iialgi loomadele)?

Põllumajandusministeerium on heina sellisest kasutamisest igati huvitatud. Täna on Eestis üksikud katlamajad, kes ennast kas ainult või segamini muude kütteliikidega heinaga kütavad. Soomes on heina kasutamine kütusena aga küllaltki levinud ning seal makstakse heinatootjale iga kilogrammi eest keskmiselt üks kroon. Seni on probleem veel mõneti tehnoloogilist laadi, sest ainult heina põletada on raske ning mõistlik oleks seda segada hakkepuiduga. Loodame siiski, et katlamajad avastavad heina endale kütteliigina võrdlemisi kiiresti, muretsevad endale vastava sisseseade ning pakuvad põllumeestele seeläbi uusi võimalusi.

4. Kas on mõistlik mitmesuguste toetusmeetmete lisamine, mida jahivad linnamehed, toiduainetööstused, kalandusettevõtted, metsatööstusfirmad ja kinnisvarafirmad pro forma toetuse pärast ja kellel on omal piisav tulubaas?

Põlumajandus, maaelu ja toit on omavahel tihedalt seotud ning erinevaid sinna kuuluvaid ettevõtteid ei ole mõtet teineteisele vastandada. Põllumehe käekäik ja kasumlikkus on otseselt seotud toidutööstuse käekäigu ja kasumlikkusega ning vastupidi. Seetõttu on loomulik, et ühe tegevust toetades antakse mingil moel tuge ka teisele ning mõlemast toetusest võidavad tegelikult mõlemad.

Oluline on meeles pidada ka seda, millised on ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid - need on ohutu toit, heal järjel põllumajandus ning arenev maaelu. Heal järjel põllumajandus ei tähenda aga tingimata ka laiemat jätkusuutlikku arengut maapiirkondades ning seetõttu tuleb ja peab toetama maapiirkondades ettevõtluse mitmekesistamist ja üldist elukeskkonna arendamist. Eesti on väga hästi käivitunud Leader-tegevus, mille eripärast tulenevalt saavad aktiivsed maapiirkondade inimesed ise otsustada, milline areng nende kodukohale kõige suuremat kasu toob. Tänaseks on see poliitika ennast ka õigustanud.

Omaette teema on ELi ühine kalanduspoliitika, mis seisab põllumajanduspoliitikast eraldi ning millest ei ole seetõttu antud kontekstis põhjust rääkida.

Põllumajandusminister vastab

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing