Poliitika südamelt ära
14.08.2010 | Peeter Olesk | Elu
Põllumees on teaduse suhtes küllalt umbusklik, samas kui teadus võib olla praktilisele maaharijale mõtlematult üleolev, arvab Peeter Olesk.
Nagu Contra ja Jürgen Rooste, nõnda ka Tõnu Trubetsky juures määrab väga palju ära see, kuidas nad oma loomingut esitavad.
Nende loomingut ei saa lugeda nagu poeetilisi tekste antoloogiast. Igatahes jääb faktiks, et Eesti Ekspressi ajakirjaniku Heidit Kaio järgi (EE 12. august, lk 54) on Tõnu Trubetsky öelnud, et «sotsid on värdjad!» ja «IRL propageerib marurahvuslust», mille tõttu Eesti lipp «on saanud natsisõbraliku varjundi».
Kellelt pärida aru
Sõna «värdjas» tähendab kahte: peletist ja elusolendit, kelle vanemad on sugupuust väljas.
«Natsisõbralik» tähendab intolerantsi ehk sallimatust teistsuguste suhtes.
Tallinna abilinnapea, SDE esimees Jüri Pihl on Trubetsky järgi niisiis värdjas, praegune põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui IRL-i volikogu esimees aga natsionaalsotsialistide lubaja. Käesolevate ridade autor kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajaja tütrepoeg ja kui IRL-i volikogu liige järelikult mõlemat.
Ei, ma ei vasta Tõnu Trubetskyle samaga. Ometi on selge, et sõnaga «värdjas» pole Eesti põllumajanduse kutse- ja kõrgema hariduse vallas teha mitte vähimatki.
Kutseharidus tähendab siinkohal näiteks oskust hobustega ümber käia, kõrgharidus teadmisi koerte silmahaigusi ravida.
Või kui tuua näide tehnikast, siis maal toimetav elektrik peab valdama ka digiasjandust, sest elektriinsener peab olema valmis optimeerima jaotusvõrku.
Praktikas jääb see kõik kolme ministeeriumi, nimelt keskkonna-, haridus- ja teadus- ning põllumajandusministeeriumi vahele, kusjuures kannatavaid pooli on kaks.
Ühed on maa- ja kalamehed, kelle territooriumil tööd käivad, teised umbes kümneaastase tagatisega uurimisprogrammid, mida ei saa muuta päevapealt nagu bussiliiklust linnaliinidel.
Keskpunkti leidmine ses suhtes on olnud Helir-Valdor Seedri kui ministri probleem algusest peale, sest Euroopa Liit vaatab meie põllumajandusele väljast sisse, samas kui meie peame vaatama ka Eestist väljapoole.
Põllumajandusminister asub Eestis keset hulktahukat, mille ühe külje kujundab tema erakond, Seedri puhul siis nüüdne IRL, kelle üle valitseb siiani pettekujutlus, nagu oleks just Mart Laar hävitanud Eesti põllumajanduse.
Piir Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel tõmmati kinni enne, kui Mart Laar peaministriks sai! Teise külje moodustab see valimispiirkond, kustkaudu võimalik minister riigikokku kandideerib, Seedril seega Järvamaalt kuni Läti piirini. Mulgimaale jääb Polli ja muist Võrtsjärve, Järvamaale mets, oder, raps ja veised.
Kolmandaks dimensiooniks tuleb ministri valitsemisala ehk maaelu, mis näiteks ühistranspordi mõttes sõltub temast küllalt vähe.
Neljandana võib nimetada Euroopa liitu, millest on hästi teada, et Eestis pole võimalik valmistada hispaania veine.
Säärases olukorras on täitsa selge, et võtab nõutuks, kui EU keskorganid küsivad: kas raha, mille me teile eraldame, läheb seadmetele mustasõstrasaagi koristamiseks või poslamasla asendamiseks rapsiõliga?
Mitte et Helir-Valdor Seedrilt oleks palju nõutud, aga paljud jäävad ootele, kuidas märtsi algul 2011 aktsiate kurss muutub. Fundamentaaluuringuid agronoomias sedaviisi plaanida ei saa.
Püsivus saagu ausse
Helir-Valdor Seedri võimuses on sõnastada meie, st Eesti põllumajanduspoliitika riiklik või ka üleriiklik eesmärk.
Ta ei saa siin propageerida riisikasvatust või masinaehitust. Ta saab propageerida seda, et inimene, kellel on maad rohkem kui murulapp ümber maja, oskaks sellega ka midagi peale hakata.
Piltlikult öeldes peab ta muretsema selle eest, et omanik, kelle käes on maa ja vesi, tuleks nendega toime.
Jah, siia on programmeeritud üks igavene vastuolu, sest
kui tugev riik paneb oma tahte maksma ka üle laipade, siis õhuke riik järjepideva planeerimisega hakkama ei saa.
Alates juba sellest, kes õpetab ja keda koolitatakse. Autoparandaja, kes soetas perele krundi oma esivanemate koduvallas aastal 1994, ei jõua selle krundi pidajatena õpetada välja kaht tütart, kellest üks on programmeerija Rootsis ja teine töötab suure kaubandusketi ülemastme juhina.
Ta ehitab välja elamist maal, mitte ei edenda põlluharimist.
On ka teine võimalus, nimelt sõnastada Eesti põllumajanduspoliitika erakondadeülese arengusuunajana. Kuidas just, see ongi Helir-Valdor Seedri proovikivi. Konks seisneb selles, et tegelik põllumees on teaduse suhtes küllalt umbusklik, samas kui teadus võib olla praktilisele maaharijale mõtlematult üleolev.
Allikas: Järva Teataja
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6