Õpetajal on õpetaja õigus

30.06.2010 | Peeter Olesk | Haridus, Elu

Eesti õigussüsteem tunneb küll mõistet «FIE» ehk füüsilisest isikust ettevõtja, kuid ei tea midagi mõistest «käealune». Noormees, kes tegi meie peres tööd, oli tol õhtupoolikul just käealune. Peremeheks lihane isa. Papa näitas ära, mis on tarvis teha, kuidas ja millega. Kõik.
Isa ei näidanud midagi ette ega ajanud partituuris või projektis näpuga järge. Ta ei kasutanud reljeefset sõnavara ega tõstnud häältki. Lihtsalt ta tundis asja ning eeldas, et vähemalt samasugune peab kasvama ka tema vanemast pojast. Meistrimees.

Karmuse positiivne pool

Sattunud sel hetkel olema ühtviisi nii rätsepatöö tellija kui ka pealtvaataja ilma piletita, meenusid mulle kõik nood, kes on mind õpetanud.

Esiteks ei peljanud ainuski neist tõsta minu kõrvus häält või kas või meeldejäävalt hoiatada. Ilma nimedeta ei ütle eelnev lause vähimatki, seepärast järgnegu ka nimed. Kirjandusteaduse ja filoloogia erialal on nad Nigol Andresen (1899-1985), Paul Ariste (1905-1990), Harald-Heino Peep (1931-1998), Jaak Põldmäe (1942-1979). Üldisemalt jätkub nimesid veelgi, üle poolesaja.

Keegi neist ei kasvatanud mind nagu lehma karjas. Küsimus polnudki aga minus. Oluline oli, et lapsest või kutsikast kasvaks iseseisev inimene.

Olles ise õpetaja ja haridusjuht, ei saa ma paraku väita, et mina pole olnud karjakasvataja.

Siit probleem, mis on Eestis kahjuks lahendamata, koguni korralikult püstitamatagi. Igaüks meist vajab isiklikku lähenemist ehk õpetamist kahekesi. Individuaalõpet.

Pearaha loogika ei näe seda ette, sest ta eeldab, et odavam tuleb õpetada hunnikus kui ükshaaval. Paul Ariste loogika oli vastupidine. Ta õpetas mind olema mina ega keegi teine ja ei küsinud sellest, mida tema sellest ise saab.

Praktiline olles - me jääme nüüdisaegses Eesti Vabariigis individuaalõppes alla, sest ei suvatse läheneda igaühele tema jaoks kõige kasulikumal viisil. Me oleme endiselt halvad kommunistid. Või lasknud olla.

Prääniku kibedusest

Tõtt tunnistades ma ei tea, mida tohib õppejõud nüüdses loengus teha. Tean seda, et tudengil on õigus ilmuda kohale mälupulgaga, s.t salvestada loeng «kolleegi» kasuks.

Olen näinud üliõpilast, kes ilmus loengule koos koeraga (nagu olen näinud ka professorist õppejõudu, kes katkestas õppetöö selleks, et minna oma koera kusetama). Olen näinud tudengit, kes loengu ajal jõi, ja vaadanud niisugustki, kes loengu alates lükkas käetugedeta toolid otsapidi kokku ning keeras end nende peale magama.

Tean hoopiski, et - kõlab labaselt - õppejõud peab oma ainet valdama. See pole loomulikult enesestmõistetav, sest näiteks Eesti poliitikutest ei ole oma, tema käe alt kasvanud õppejõudu ühelgi, nagu pole ka riigiteaduse «õpetajatel» omi koolkondi. Me oleme asjaarmastajad. Hea, kui sedagi.

Leidub valdkondi, kus pilt pole nii sünge. Meil on alates aastast 1991 diplomaate, keda võib õigusega nimetada kutselisteks, sest nad on omandanud rahvusvahelise ja pikaajalise kogemuse.

Meil on uus põlvkond riigiametnikke (mõtlen töökohti, mitte kompetentsi). Meil on kaitseväelased, kes teavad seda, mida tähendab sõda Euroopast kaugemal, ja meil on juba nood julgeolekutöötajad (siinkohal mõeldud mitte ametkondlikus, vaid funktsionaalses mõttes), keda võiks nimetada veteranideks või kes seda ongi.

Kuid meil on hüljatudki, kelle hulka kuulub ka minusugune. Inimene, kellest oleks parem, kui ta ei õiendaks, vaid oleks vait.

Kes nad on? Üldsegi mitte vastalised või võimalikud äraandjad. Lihtsalt me pole kõigega nõus ehk ei taha iseseisvuse inertsi. Mitte voli praalida, vaid vabadust jääda iseendaks. Olla sina, mitte hunt huntide hulgas.

Küsimus poleks nii terav, kui me ei sõltuks kellestki. Sõltume siiski, mina näiteks nendest üliõpilastest, kelle hindest aines «Peavoolud uusimas eesti kirjanduses» omakorda oleneb nende õpperaha ja tollest tulenevalt

IRLi kui väidetavalt hariduslembese erakonna pooldajaskonna suurus.

Õnneks on Tõnis Lukas üsna karm. Vaja on lisada õigust õpetada igaüht eraldi. Paikapanekut väljaspool panipaika.

Õpetajal on õpetaja õigus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing