Euroopa Liidu ja Venemaa mitmepalgeline partnerlus

18.06.2010 | Tunne Kelam | Euroopa, Elu

Venemaa ja Euroopa Liidu suhted on viimasel ajal olnud üsna ebamäärases seisundis. Ka Rostovi tippkohtumine ei toonud midagi uut.

Moderniseerimisalase programmi "avastamine" tundub kenas modernses pakendis aseainena tõeliselt sisuka koostöö perspektiivi puudumisele. "Moderniseerimine" meenutab mõningal määral luhtunud Lissaboni strateegiat, see mõjub võlusõnana, millest oodatakse parema puudumisel edulugu Euroopa Liidu ja Venemaa koostöös. Tõsiasi on see, et suhetes Venemaaga ajab enamik liikmesriike kahepoolsete suhete poliitikat, mis on Moskvale andnud suure vabaduse mängida ühtesid riike teiste vastu, muuta jooksvalt välisfirmadega sõlmitud kokkuleppeid ning hoiduda tegelikkuses vastastikkuse põhimõtte rakendamisest.

Mulle tundub, et edaspidi peaks liit säästma oma juhtide energiat ning mitte panema sellistel nomenklatuursetel kokkusaamistel välja kogu "raskekahurväge". Pragusel juhul osalesid Rostovis ühtaegu Euroopa Nõukogu president, Euroopa Komisjoni president ja uus ühtse välispoliitika kõrge esindaja. Seda ajal, mil näiteks Euroopa Komisjoni president peaks koondama kogu jõu ja autoriteedi liidu siseolukorrale - komisjoni rolli tugevdamisele ja finantskriisi ületamisele.

Europarlamendi arvukad liikmed näitasid üleeilsel debatil välja tõsist muret Venemaa õiguskorra rikkumiste asjus. Tõsi, oli teada, et Euroopa Liidu Nõukogu president Herman Van Rompuy võttis Rostovis üles inimõiguste küsimuse, juhtides eriti tähelepanu teravnenud olukorrale Põhja-Kaukasuses. Ometi ei kaj astunud tema seisukohad ametlikus ühisavalduses. See viitab, et demokraatlikud väärtused püsivad madalama tasandi teemana, mille kohta liidu esindajad võivad pärast europarlamendis väita, et on probleeme tõstatanud, kuid tegelikult pole see tõstatamine ja mainimine andnud konkreetseid tulemusi.

Karistamatuse õhkkond

Väidaksin, et seni, kuni liidu esindajad pole valmis ega liikmesriikide poolt volitatud seostama liidu ühisväärtusi selgelt ja vahetult majandus- ja poliitilise koostöö tihendamisega, puudub neil piisav usaldusväärsus Kremli silmis.

Parlamendiliikmed esitasid omapoolsesse resolutsiooni parandusi just demonstratsioonivabaduse kaitseks, väljendades solidaarsust 31. mail 40 Vene linnas aset leidnud meeleavaldustega, kutsusid lõpetama karistamatuse õhkkonda, milles jätkuvad inimõiguste aktivistide mõrvad, ning nõudsid Sergei Magnitski mõrvamise uurimist ja õiglase kõhtu tagamist Jukose endiste omanike Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi üle. Kolmapäeval toimunud arutelul küsisid rahvaesindajad, kuidas arendada Vene kodanikuühiskonda, mille arengut ametlikult toetatakse, kui enamik kodanikuühiskonna aktiviste võib arvamuse avaldamise eest vangi sattuda.

Moderniseerimispartnerlus kutsub Moskvat üles tegema kiireid edusamme maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumiseks. Samas on selge, et need sammud peab astuma Venemaa ise, näidates selleks piisavat tahet ning kohaldades tingimusteta rahvusvahelisi norme. Moskva seisukoht WTO suhtes on siiani äraootav.

Viisavabaduse asjus on enamik liidust, nii Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Parlament ühel meelel, edasised arengud võiksid toimuda vaid siis, kui viisavabaduse tasandil on paika pandud tegevuskava. Toetan saksa kolleegi Elmar Broki avaldust, mille kohaselt tuleb Venemaal kõigepealt täita viisavabaduseni jõudmiseks vajalikud kriteeriumid. Põhimõttelise tähtsusega on aga Venemaaga viisavabaduse käsitamine Euroopa naabruspoliitika laiemas kontekstis. Venemaa viisavabadus ei tohi edestada ega pärssida Ukraina, Gruusia, Moldova ja teiste riikide samalaadseid taotlusi, jättes nad omamoodi suluseisu. Selge on see, et lähitulevikus viisavabadus liidu ja Venemaa vahel teoks ei saa.

Euroopa Liit paneb rutiinselt suuri lootusi Venemaa rollile Iraani režiimi mõjutamisel, seda eriti Teherani salajase tuumaprogrammi osas. Samas on just Venemaa koos Hiinaga need ÜRO julgeolekunõukogu liikmed, kes on aastaid blokeerinud mis tahes tõhusamaid meetmeid Iraani poliitika muutmiseks. Toetades lõpuks ühist seisukohta Iraani suhtes, üllatas Venemaa paar päeva hiljem maailma uue relvamüügitehinguga, mis Teheraniga sõlmiti.

'Jaga ja valitse" põhimõte

Siinkohal võib lisada, et kui Euroopa Liidu ja Venemaa viimast tippkohtumist nähakse ametlikult liidu ühtse välispoliitika suhtelise eduloona, siis mida arvata neli päeva hiljem toimunud Saksa liidukantsleri ja Venemaa presidendi kohtumisest ning nende ühisavaldusest, mis esitab idee ühtse liidu ja Venemaa julgeolekukomisjoni moodustamiseks välisministrite tasandil. Lootus, et Lissaboni leppe jõustumisega on liidu hääl ühtsem, ei ole siinkohal kinnitust leidnud. Pigem vastupidi. Venemaa, nähes seda, et liidu kui terviku suunas muutub tema huvide edendamine raskemaks, pöördub valitud strateegiliste liitlaste - liikmesriikide - poole.

Julgeolekukomisjoni idee ei tekitanud Brüsselis siiski erilist elevust. Kui mõned näevad siin võimalust tõhusamaks suhtlemiseks, siis enamiku arvates pole uue tasandi loomisel mõtet.

Selge on see, et lähitulevikus viisavabadus liidu ja Venemaa vahel teoks ei saa.

Euroopa Liidu ja Venemaa mitmepalgeline partnerlus

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing