Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Monopolide vastu

Vee- ja küttearved Eesti linnades tõusevad, sest riigi suutlikkus tarbijaid kaitsta on olnud nõrk. Vesivarustust ja kanalisatsiooni loetakse üldse kõige tugevamaks nn loomulikuks monopoliks, sest tarbijal pole mingit võimalust alternatiivseks vesivarustuseks - iga tarbija ei saa rajada oma puurkaevu.

Seega ollakse vee-ettevõtja valusas meelevallas. Soojavarustus on samuti loomulik monopol, kuid veevarustusest nõrgem, sest tarbijal on siiski võimalik valida tehniliselt eri võimaluste vahel. Kuid ka siin on monopoolne kuritarvitus kerge tekkima. Riigikohtu järelduse kohaselt peab «riik tagama tarbijate ja teiste ettevõtjate kaitse majandusliku võimu kuritarvitamise eest».

Mida muudab monopolide ohjeldamise seadus? Esiteks anname konkurentsiameti kontrolli alla ligi 60 suuremat vee-ettevõtjat üle Eestis. Seni on järelevalve vee-ettevõtjate üle olnud linnade-valdade pädevuses, kuid see ei ole toiminud ja on lisaks tähendanud ilmset huvide konflikti. Nimelt on enamik kohalikke vee-ettevõtteid kas osaliselt või täielikult munitsipaalomandis, mõningatel juhtudel makstakse igal aastal linnale-vallale ka ulatuslikult dividende.

Konkurentsiameti kontroll tähendab muu hulgas, et veemonopolidele kehtestatakse ranged tulukuse piirmäärad. Praegu teenib Tallinna Vesi igal aastal investeeritud varadelt kasumit ligi 20 protsenti, mis ületab mitu korda ELis aktsepteeritud seitsme-kaheksa protsendi piiri. Tänavu teenis Tallinna Vesi rekordilised pool miljardit krooni dividende.

Teiseks anname konkurentsiametile täieliku kontrolli kõikide Eesti soojatootjate üle. Seni piirdus kontroll vaid suuremate soojatootjatega. Lisaks loome senisest paremad võimalused konkurentsi tekkeks soojatootmises ning suurendame kodumaiste keskkonnasõbralike kütuste (sh taastuvenergia, prügipõletus, turvas jms) osakaalu võrreldes Vene gaasiga. Märgatavalt suureneb konkurentsiameti kontroll sõlmitavate soojuse tarnelepingute üle.

Kolmandaks seame monopolidele (eelkõige soojatootjatele) kohustuse algatada soojahindade langetamine, kui näiteks tooraine maailmaturuhinnad või muud tootmiskulud muutuvad. Eelkõige puudutab see näiteks gaasi kasutavaid soojaettevõtjaid, keda ei ole siiani miski sundinud hindasid alandama, kui need juba kord on kerkinud.

Neljandaks, kui ettevõtjad eelmainitud juhul ei alanda hindu tarbijatele, siis anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse konkurentsiametile. See oluline lisapädevus sunnib monopole senisest palju enam arvestama tarbijate huvidega ja loobuma oma turupositsiooni kuritarvitamisest.

Ja viiendaks kehtestame rangemad karistused monopolidele seaduse nõuete rikkumiste eest. Seni on nii olulise süüteo nagu turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest ette nähtud karistus monopolide jaoks piirdunud vaid tühise rahatrahviga. Edaspidi on võimalik seadusrikkujaist monopolidele mõista karistuseks kuni 250 miljonit krooni trahvi.

Milline on seaduse mõju tarbijaile?

Tallinnas saab monopolide ohjeldamise mõju veehindadele olema märgatav - ekspertide sõnul on järgmise kahe-kolme aasta jooksul võimalik vee hinda langetada kuni 25 protsenti. Seda siis, kui konkurentsiamet suudab kasutada monopolide ohjeldamise seaduse võimalusi ja kehtestada täieliku kontrolli Tallinna Vee hinnakujunduse üle. Tõenäoliselt tuleb selleks aga konkurentsiametil kõigepealt pidada Tallinna Veega maha tuline vaidlus. Teistes omavalitsustes võib eeldada hindade väiksemat langust või säilimist üldiselt praegusel tasemel, sest mitmetes linnades-valdades ei ole hinnad kulupõhised.

Soojuse hind võib Tallinnas langeda lähema kahe-kolme aasta jooksul kuni 15 protsenti. Soojamajanduses eelise andmine kodumaistele kütustele Vene gaasi ees teeb tee lahti mitmetele uutele tootjale, kes tõstavad konkurentsi. Roheline tuli on antud ka mastaapse Iru prügipõletusjaama rajamisele. Konkurents tähendab aga tarbijale madalamat hinda.

Mitmetes teistes omavalitsustes (näiteks Rakvere, Jõgeva, Rapla, Põlva jt), kus siiani köetakse katlamaju mittetõhusalt gaasiga, toob see kaasa selliste lepingute ülesütlemise. Konkurentsiametil on nüüdsest õigus nõuda avaliku konkursi korraldamist soojatootmiseks, mis toob kaasa kohalike kütuste kasutuselevõtu ning aitab alandada soojuse hinda. Hinnanguliselt on võimalik saavutada kuni 20-protsendine hinnalangus.

Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher (IRL)

 

Allikas: Postimees

Märksõnad

Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher, IRL, monopolid

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing