Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Talu toetamine kui väärtuspoliitika

25.05.2010 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu

Euroopa Liit, sealhulgas Eesti, väärtustab üha enam maaelu omapära ja tavade säilimist, rakendades aktiivset maaelu arengu poliitikat. Maaelu toetamine läbi talulise tegevuse on Eesti väärtuspoliitika märkimisväärne osa, säilitades traditsioonilist eluviisi ning töökohti.

Eesti talupidajate olukorda oleme ministeeriumist viimastel aastatel võimaluste piires aga järjest rohkem toetanud. Seda eriti majanduskriisi ajal, kui maal tegutsevatel väikeettevõtjatel on raske suuremate ja linnas tegutsevate ettevõtetega konkureerida, põllumeeste sissetulekud on vähenenud, kulutused energiale ja põlluharimisele suurenenud ning turuvõimalused kahanenud.

Olgugi, et majanduslikult ebakindlad ajad on pannud raskemasse olukorda kõik Eesti põllumehed, sattusid piimahinna languse tõttu eriti tugeva surve alla just väiksemad piimatootjad, eriti need, kes asuvad kaugemal suurematest tootjatest ja tööstustest.

Seepärast otsustasime Eestis hakata maksma piimatootjatele, sealhulgas eraldi väiketootjatele, alates sellest aastast lisatoetusi. Kuni sajapealiste piimakarjade omanikud ja Hiiumaa lehmapidajad, kellel puudub tööstustega püsiühendus, makstakse toetust kolme aasta jooksul - esimesele 50 lehmale 1000 ja järgmisele 50 lehmale 800 krooni looma kohta aastas. Lisaks ühekordne toetus kõigile piimakvoodi omanikele (sõltumata suurusest) sellel aastal, mis on paljudele tootjatele tänaseks juba välja makstud.

Ministeerium lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et kuni sajapealiste piimakarjade omanikud on peamiselt pereettevõtted ning lisatoetus aitab kaasa perefarmide säilimisele ja seeläbi ka inimeste püsimisele maal.

Talutootmine eristub suurtootmisest ennekõike seetõttu, et talus tehakse kogu või suurem osa tööst ära oma pere ringis. Nii asetatakse talupere raskesse olukorda, sest keeruline või suisa võimatu on puhkepäevi võtta ning ühe pereliikme haigus võib majapidamise hoopis raskesse olukorda panna. Veel mõne aasta eest tuli tihti ette talupidajaid, kes olid töötanud puhkuseta talu rajamisest saati, mis tähendas sageli paarikümmet aastat.

Et talupidajatele puhkust võimaldada, alustas Eestimaa Talupidajate Keskliit talunike asendusteenistuse väljatöötamist juba 2005. aastal ning 2006. aastal algas Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli juures asendustalunike väljaõpe, kuid seadusandlike ja rahaliste vajakajäämiste tõttu rakendus asendustaluniku toetus alles 2008. aastal. Toetuse tänavune eelarve on neli miljonit krooni, mis on kaks korda suurem kui eelmisel aastal.

Eesti taludes käib põlvkondade vahetus. Kui uurida, mis seda takistab - kas raha- või huvipuudus, kehvad elutingimused või raske töö, riigijuhtide vähene tähelepanu või noorte loid koostöö, põlvkondade eriarvamused või maaelu madal maine -, tuleb ette väga erinevaid arvamusi. Kahetsusväärne tegelikkus on aga see, et noorem põlvkond ei soovi sageli jätkata oma vanemate elutööd talus. Üks takistus on kindlasti see, et ettevõtte üleandmisel „isalt pojale" kaasneb tulumaksukohustus. Põllumajandusministeeriumi ettepanekul kiitis Valitsus heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mis võimaldab pärandada talu lähisugulastele maksuvabalt. Loodame, et Riigikogu toetab esitatud seadusemuudatust.

Talu lahutamatuks osaks on mets. 2008. aasta alguses jõustunud tulumaksuseadus, mille kohaselt võib füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust maksustamisperioodil maha arvata kuni 45 000 krooni, mis aitab elavdada talumetsade majandamist ja suurendab talupidajate sissetulekuid.

Eesti on Euroopas erandlik riik. Siin saavad metsaomanikud taotleda nii siseriiklike kui Euroopa Liidu toetusi. Eesti maaelu arengukava raames on võimalik taotleda nelja erinevat toetust: Natura metsa toetust erametsamaale, metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetust, kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetust ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetust.

Talupidamist iseloomustab mitmekesine maaettevõtlus, suur osa talupidajaid tegutseb aladel, millel kehtivad tavanormidest rangemad keskkonnakaitselised piirangud, samuti hooldatakse poollooduslike karjamaid. Kuigi läinud aastal laekus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja loomade karjatamise toetuse taotlusi rohkem kui eelarves esialgu prognoositi, otsustasime jätta toetusmäära vähendamata ning toetused jõudsid täies mahus kõikide taotlejateni, kes toetuse nõuetele vastasid.

Riigieelarve kärbetele vaatamata püsis 2009. aastal ka teiste põllumajandus- ja maaelutoetuste maksmine jõudsalt graafikus ning PRIA tõestas end Euroopa ühe efektiivsema makseagentuurina, mille haldussuutlikkusega seoses ei jäänud välja maksmata ühtegi eelarves kavandatud krooni.

Koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega (MES) töötas Põllumajandusministeerium välja meetmete paketi, mis leevendas põllumeeste rasket majanduslikku olukorda ja krediidiraskusi kevadkülvi ajal. Selleks andis sihtasutus kommertspankade kaudu põllumeestele 100 miljonit krooni laenu ja tagatist kuni 80% ulatuses. Ka sellel aastal on see võimalus olemas.

Põllumajandustootmise mitmekesistamise ja olude muutumisega on tekkinud põllumeestel suurem vajadus professionaalse ja ajakohase nõuande järele, seda ennekõike äriplaanide koostamisel. 2010. aastal toimunud nõuandesüsteemi üleminekul Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kureerimise alt MES-i haldusalasse pidas Põllumajandusministeerium silmas ennekõike nõuandesüsteemi edasist arengut ning pakutavate teenuste muutmist kliendikesksemaks.

Piimahinna madalseisu taustal on kerkinud korduvalt üles ettepanek, et kõiki tootjaid tuleb kohelda võrdselt - et kõik töötlejad oleks kohustatud maksma tootjatele õiglast hinda.

Kuigi seadusandlikud võimalused piimatootjate õiglase piimahinna maksmise tagamiseks on piiratud, jätkas Põllumajandusministeerium aktiivselt tootjate murele lahenduste otsimist. Üks võimalus on toetada tootjate koondumist ühistutesse. Väikeettevõtjate poolt toodetavate koguste koondamine annab neile ühelt poolt tugevama positsiooni hinnaläbirääkimistel tööstustega, teisalt aga võimekuse ise toodangut töödelda. Samuti on ühistulise tegevuse korral tootjatel endil võimalik võtta tõhusaid meetmeid kõigi ühistu liikmete võrdse kohtlemise tagamiseks. Kõigest sellest ajendatuna on uus ühistulise tegevuse meede avanemas käesoleva aasta hilissuvel.

Mul on hea meel tõdeda, et Eestimaa Talupidajate Keskliiduga on Põllumajandusministeeriumil hea koostöö. Seda on võimalik veelgi parandada, kui kõik liikmed aktiivselt suhtlevad ja edastavad oma mured esindusorganisatsiooni kaudu. Eesti talu elab ja tema väärtus saab säilida ning kasvada meie ühise koostöö panusega.

 

Allikas: Eesti Talu

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, talu, maaelu, põllumajandus, toetused, IRL

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing