Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kui küsija suu peale lüüakse

27.05.2010 | Peeter Olesk | Elu

Hiljutisel arengufondi foorumil ütles president Toomas Hendrik Ilves, et rahvas võiks nõuda erakondadelt nii eelseisvate kui ka 2015. aasta valimiste eel eesmärkide sõnastusi, arengukavasid ja muud. Niisugune jutt võib ajada moka otsast muigama, kuid panna ka ropult sõimama.

Alates aastast 1992 pole ükski Tartus tegutsev erakond käinud meie kodus uurimas, kelle poolt me oleme ja mis muidu mureks (aga üks Läänemaa pärapõrgu sai Eestimaa Rahvaliidult sel kombel vähemasti bussiootepaviljoni). Olgu. Aastast 1993 on ilmselt eeldatud, et ma olen oma erakonnale (praeguse nimega IRL) ning selle esikandidaadile meie kandis, haridusminister Tõnis Lukasele lojaalne ning ei vaja helkurit ega kanasupi kontsentraati 12grammises ümbrikus. Et ma olen haugi mäluga pime kana, kes leiab Styxist ilmagi tera.

Miks välistatakse võimalus, et demokraatia õpetab isegi abikoolis? Miks ma pean olema vait lihtsalt seepärast, et lojaalsus on kaalukam kui asjatundmine?

Rahalunimise lõhnad rahvusentsüklopeedia ümber

Mõni nädal tagasi sigines Delfi portaali arutlus sellest, kas Eestil pole aeg omada rahvusentsüklopeediat. Arvasin pahaaimamatult, et põrgu ise teab, teile lollus see on, kuid ei. Aastani 2011 kehtiv koalitsioonileping näeb tõesti ette Eesti Entsüklopeedia veebikeskkonna arendamise toetamist. Kas tegu on AS Eesti Entsüklopeediakirjastuse uue, TEAkirjastuse juba ilmuva entsüklopeediaga või Wikipedia eestikeelse redaktsiooniga, ei selgu kuskilt, küll aga on kaugele tunda rahalunimise lõhna, sest mõlemad kirjastused on võlgu.

Minu enda erakond ega koalitsioon minusugust siin aidata ei saa, sest pole kombeks, et "oma poole mees" ministrilt aru päriks. Liiati ei aitaks see nagunii, sest koalitsioon pole jõudnud niigi kaugele, et tema ministri nimi veebis õigesti kirjutataks.

Seda teades ei hakka ma sõpra ning kooli- ja seltsivenda Tõnis Lukast kiusamagi küsimusega, miks võetakse totrus nimega "rahvusülikooli kui riikliku tellimuse esitamine ainult Tartu Ülikoolile" päevakorda just Toompeal, mitte aga Võisikul, kuhu võõrad eksitama ei pääse.

Kui keelatud asi on lubatud ja verd võetakse ülearu

Nagu oleks meil kõigil üksnes nohu ja ajurabandust Eestis ei esinekski, on Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustanud, et tervishoiu parandamiseks tuleb uurida investeeringuid haiglatesse. Näiteks paigutati pooleks päevaks Maarjamõisa kliinikusse mees, kellel oli vaja nina ära lõigata ja tagasi panna. Ajaviiteks hakkas ta lugema reegleid patsientidele. Seal seisis must valgel, et ilma ninata haiged ei tohi mõnda aega sooja toitu süüa. Siis saabus lõuna ja noormehele serveeriti väga kuuma putru.

Kas kliinikumis on eesti keele aabitsate hankimine alarahastatud? Või kui see oli apsakas, siis kui palju tuleb investeerida selleks, et Keila haiglas võetud vereproovile saaks vastuse kiiremini kui kolme päevaga? Ja miks võetakse seda verd nii palju, et sellest saaks teha mitu rõngast verivorsti?

Küsimus võib olla liiast. Vastus liiast pole aga põrmugi parem. Kui on võimalik rääkida lühidalt ja arusaadavalt, siis on lööksõnad jaburad. See osa koalitsioonist, kes kord paari kuu jooksul minu kasti Tähtverre sisse pöörab, ei kasuta siin ainsatki nendest sõnadest, mida nad ajalehtedes pruugivad.

 

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Peeter Olesk, IRL

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing