Ajalooline kogemus ei lase meil ennast vabalt tunda
27.05.2010 | Jaak Aaviksoo | Riigikaitse
"Vaba füüsikuna või ka ülikooli administraatorina oli mul kindel ettekujutus, mida kõike peaks Eestis palju paremini tegema, kui poliitikud seda siiamaale on suutnud," põhjendab kaitseminister poliitikasse siirdumist.
Kui õige ei räägiks täna poliitikast, vaid muust. Kas sobib?
Sobib, iseasi, mis on see muu. Kas või asjadest, mis meist maha jäävad. Kui kunagi küsitlesin kaitseväe juhatajat Ants Laaneotsa, siis rippus ta selja taga - õnneks mitte pea kohal - mõõk, mis jääb seinale ka siis, kui seal istub mõni järgmine kindral. Mis kaitseministrist maha jääb?
Nii sümboolset asja nagu mõõk mul küll ei ole. Aga kui tuleb aeg minna, jääb enamik asjadest siia.
võite öelda, on teil elus vedanud?
Kindlasti ei koostanud ma varajases nooruses plaani, kuhu viiekümne kuuendaks või kuuekümne viiendaks eluaastaks peaksin jõudma. Hea, et tööpuudust pole pidanud tundma. Valisite erialaks teoreetilise füüsika. Mitte just tavaline valik.
Mis puutub elukutsevalikusse, siis mul oli kalduvus loodusteadusi humanitaariale eelistada juba koolipõlves. Oluline tundus ideoloogiline taust - see ala oli okupeeritud Eestis meditsiini kõrval üks väheseid ideoloogiavabu valdkondi. Vabas Eestis võinuks valik teistsugune olla. Füüsika on pööraselt huvitav ka "mittetäppis" inimestele. Mind näiteks erutab, et teadlaste arvutuste kohaselt ei suuda maipõrnikas lennata. Aga põrnikas ei usu jälle teadlasi ja... lendab.
Sellised klassikalised paradoksid huvitasid mind muidugi ka, aga pigem panin ma rõhku tunnetuslikele küsimustele, et miks asjad just niimoodi käivad.
Mõistmine on vähemalt sama tähtis kui eesmärk neid muuta või ära kasutada. Loodusteadus just seda rõõmu pakubki. Te räägite füüsikast kui loodusteadusest?
Päris kindlasti füüsika seda ongi. Kõige loodusteadlikum loodusteadus.
Ülikooli cum laude'le lisandusid mitmed kraadid ja tiitlid akadeemikuni välja. Mis too doktoriväitekirja teema võis küll olla? Adun, et midagi keerulist.
Naatriumnitriti antratseeni resonantse sekundaarkiirguse dünaamika. Ja eesti keeles?
See ongi eesti keeles. Aga maakeeles?
Kui kahte kristalli ühest otsast valgus sisse lasta, siis milline see valgus on, kui ta teisest otsast välja tuleb.
Kohe teine asi. Saite teada?
Eks ikka, kui kõrge komisjon selle eest kraadi otsustas anda. Mis andis tõuke kandideerida Tartu Ülikooli rektoriks?
1992. aastal, kui olin juba prorektor, otsustasime Peeter Tulvistega kandideerida rektori kohale, pigem seltskonna mõttes, sest olin ülikooli mõistes üsna noor.
1998 see mõte enam nii ootamatult ei tulnud, olin selleks ajaks ka ministriametit proovinud, olin rohkem motiveeritud. Kas teadsite, mis teid ootab?
Suurt üllatust ei olnud, aga alati on põhimõtteline vahe olla number üks, seda ka siis, kui oled olnud juba number kaks. Lõppvastutus loob alati uue olukorra. Maalehel on andmeid, et olete maailma pikim kaitseminister.
Edetabeliga tutvunud ei ole, aga kokkusaamistel endast pikemat ka pole kohanud.
Kehalised eeldused võimaldaksid teil vähemalt ühte ala mõne lühema mehega võrreldes paremini vallata. Kas mängite praegu ka korvi?
Viimasest korrast on paraku umbes aasta möödas. Vaim tahtis rohkem kui ihu lubas. Kui kaugelt olete sisse visanud?
Väga kaugelt tabamine on nii või teisiti juhuse asi. Noh, aga kõvasti teiselt poolt keskjoont.
Nooruses jäid mu tulemused siiski niisuguseks, mis tipptasemeni ei jõudnud. Kaks Eesti meistritiitlit küll, aga rahvusmeeskonnas mängimiseks sellest ei piisanud. Ütleme, et jäin kodukootud tasemele. Ja ega see meeter üheksakümmend kaheksa teab mis pikkus ka pole. Suitsu pole kunagi teinud?
Kunagi isegi väga. Aga 1981. aasta lastekaitsepäeval jätsin maha. Ja lõplikult.
Olete läbinud mitmeid koolitusi, kaugel välismaal pealegi. Kas igal pool tuli kohalikus keeles hakkama saada?
Jah, kuigi tänapäeva loodusteadused on peamiselt ingliskeelsed, üle ilma. Novosibirskis, Stuttgardis ja Pariisis kasutasin seerida, Osakas sain seda vähem teha. Sealne kultuur on üsna erinev. Aastasadu kestnud pikk suletus on oma jälje jätnud.
Füüsika on rahvusvaheline, ainult omal maal sellega tegelda ei ole võimalik.
Eestigi peaks olema palju kordi rohkem avatud. Rahvusvaheline kogemus on väikerahvale äärmiselt tähtis.
Kuidas teil jaapani keelega on?
Enda meelest olin seal väga jutukas. Teadsin oma paarikümmend sõna.
Te olete Eesti riigi tippametnik, strateegilises mõttes eriti. Küllap olete vande andnud, mis kohustab eesti keeles sama "jutukas" olema.
Ministrina ametisse astudes annavad vande kõik, mingit täiendavat kaitseministri vannet olemas ei ole.
Ametisaladuste arv ja tähtsus on eri ametite puhul ju erinev.
Jah.
Teate igasugu ametisaladusi?
Ikka küll.
Kui kaua nii napisõnaline nende puhul olete?
Kuni saladus on saladus. Enamikule oleksid need suures osas igavad arvud ja andmed, mis ei tähenda seda, et nad oleksid vähehuvitavad nendele, kellel on huvi neid teada saada.
Kas Simmi matsust on Eesti riik üle saanud?
Jah, sõltub, kust otsast vaadata. Üks on reaalne info, mis lekkis. Aga ka maine on riigi asi. Elu peab siiski edasi minema. Ja kindlasri ei võta Simm ei Eesti riigil ega kaitseministeeriumil hinge välja, NATOst rääkimata. Kuidas te lõpetaksite lause ,,Ma loodan, et..."
... saame üle neist traumadest, mis on seotud kas seitsmesajaaastase orjaöö või viiekümneaastase Nõukogude okupatsiooniga. Näib, et see ajalooline kogemus, mida me endas kanname, ei lase meil end veel vabalt tunda.
Loodan, et põlvkonna jooksul saame sellest üle ja suudame mõelda endast ning oma naabrist sama vabalt kui need rahvad, kes on sajandeid iseseisvalt elanud.
Lapsevanemana loodab Jaak Aaviksoo, et järeltulev põlv suudab endale leida sellise elukutse, millest ta rõõmu tunneb, aga see on vist universaalne soov. Teie liiga eestipärane perekonnanimi sunnib arvama, et on omal ajal eestistatud.
Ei teagi päriselt, kus see päris eesti juurikas seal nimes on. Kui seda eestistati, tuli ette veel üks a ja soo oli enne son. Nii et mu vanaisa kandis veel Aviksoni nime. Kust see tuli. seda ma paris hästi ei tea. Kuidas te end maandate? Kas näpud mulda?
Mullalemb ma ei ole. Tar tu kandis on küll suvekodu, kus püüan olla, kui vähegi mahti.
Aga maandamine? Eks luge mine. Vähem ilukirjandust, roh kem inimeste elu ja ühiskonna kohta. Teater ja kontserdid ka. Mis teatrist viimati meelde jäi?
Ei oskagi öelda, miks oler korduvalt eri versioonides ni lava kui ka tele vahendusel jõud nud etenduseni "Armastus kol me apelsini vastu". Iga kord olen sealt midagi avastanud, nii linnateatris kui ka rahvusooperis.
Pila?
Ka tõsist asja võib pilada nii et asi läheb veel tõsisemaks.
Aga headeks, isegi väga hea deks tekstideks pean ka neid mille on kirjutanud Madis Kõiv. Teades pealegi seda et ta on tegija ka väga tõsiteaduslikus teoreetilises füüsikas. Väga keeruliste kontseptidega.
Küsis Jüri Aarma
Allikas: Maaleht
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6