Mõned mõtted riigigümnaasiumide teemal

30.04.2010 | Mihkel Kübar | Haridus

Viimasel ajal on paljude inimeste meeli erutanud riigigümnaasiumi temaatika. Paljud omavalitsusjuhid on Viljandisse loodava riigigümnaasiumi ideest tublisti tuld võtnud ning juba täna ühel või teisel viisil ka haridusministeeriumi „ukse taga koputamas". Ajalugu on näidanud, et haridusega seonduv või erinevad haridusideed on käinud Eestis erineva intensiivsusega teatava lainena. Paljud näevad riigigümnaasiumite puhul „päästerõngast" oma kohaliku koolielu korraldamises. Kas ta ka reaalsuses selleks osutub, näitab aeg. Mõningaid arutelusid sellel teemal on ka Jõgeval peetud ning ilmselt tõsisemad arutelud seisavad veel ees. Peamine küsimus täna linnas on see, et kuidas kahaneva õpilaste arvu tingimustes suuta säilitada siinset head haridustaset ning mil viisil on võimalik meie noorte teadmisi veelgi rohkemal määral avada. Muudatuste valguses ei tohi me hetkekski unustada ära siinse paikkonna väärtusi ning ajalooliskultuurilist tausta ning eelkõige seda, millisena me sooviksime näha Jõgeva linna noort, kes kohalikust haridussüsteemist edasi liigub. Missugused oskused, teadmised ja hoiakud ta koolist kaasa võtab? Või mida peaks kohalik kool talle kaasa andma?

See, et muutused meie kohalikul haridusmaastikul seisavad ees, ei ole täna vast kellelegi üllatuseks. See ei ole ka mitte mingisugune 2010 aasta üllatus, vaid vähegi hariduses tegutsevatele inimestele ja haridusest hoolivatele inimestele pidi olema see selge juba mõned head aastad tagasi. Kuid hetkel on meil kindlasti produktiivsem vaadata suunaga tulevikku, mitte mälestada möödunut ja lasta sellel ennast takistada. Veel ei ole liiga hilja teha teatavaid läbimõelduid ja kaalutletud otsuseid. Kui me seda aga lähiaastal ei tee, siis võib küll juba olla liiga hilja. Haridusrevolutsiooni me ei vaja, kuid johanneskäisilik kooliuuendus ja värskendus nii sisus kui vormis on hädavajalikud.

Ma ei kuulu nende heade mõtlejate hulka, kes näevad võimaliku riigigümnaasiumi loomisega Jõgeva linna, kõigi Jõgeva hariduselu murekohtade lahendust. See võib olla võimalus, kui kohalik kogukond sedasi arvab. Riigigümnaasiumi mitmete plusside kõrval, on ka palju miinuseid võrreldes omavalitsusele kuuluva gümnaasiumiga. Kõige olulisemaks miinuseks pean ma riigigümnaasiumide juhtimise erinevust munitsipaalgümnaasiumiga võrreldes. Riigikooli juurde kuulub nõuandva organina hoolekogude sarnased nõukogud, mis aga on moodustatud kooli pidaja ehk antud juhul riigi poolt. Kas ja kuivõrd kaasatakse kohalikke elanikke nõukogu töösse on tulevaste võimalike loodavate riigigümnaasiumide puhul täna ebaselge.

Munitsipaalkoolide juures tegutsevad teatavasti hoolekogud, mis tähendab seda, et läbi hoolekogu on kohalikul elanikul võimalik kohaliku kooli edendamisse anda tunduvalt suurem panus, kui seda riigi poolt loodud nõukogu kontekstis. Munitsipaalgümnaasiumi puhul on kohalikul omavalitsusel suurem vabadus, loomulikult ka konkreetsem kohustus, tagada kohalikele noortele kvaliteetne haridus. Riigigümnaasiumi puhul võib kohaliku omavalitsuse roll jääda rohkem kõrvaltvaataja omaga sarnaseks. Kas see aga on kõige parem? Kohaliku omavalitsuse rolli vähendamine kohaliku hariduselu kujundamisel jätab rohkemal või vähemal määral pealtvaataja rolli ka kohaliku elanikkonna. Lisaks on veel mitmeid väiksemaid ja suuremaid nüansse, mis ei pruugi kohaliku elaniku vaatenurgast riigigümnaasiumi puhul olla sugugi eelis munitsipaalgümnaasiumi ees.
Arusaadavalt kiikavad paljud selles loos riigi rahakoti poole. Oodatakse justkui imet, andmata endale aru, et majanduskriis ei ole tänaseks veel möödas ning ka riigi rahakott on piiratud. Pealegi ei ole täna ministeeriumil väga konkreetset kava, kuidas koolivõrku korrastada. Ehk olukord on veidi halenaljakas, omavalitsused ei tea tegelikult mida nad tahavad ja riik ei tea täpselt, mida omavalitsustele pakkuda. Lõppeks ei taha ma öelda, seda, et me ei peaks soovima oma linna kunagi riigigümnaasiumi, kuid iga sellise lainena käiva haridusmõtte juures tuleb selgelt kõrvuti panna mitmed variandid, arvestada kokku plussid ja miinused ning ühistest avalikest aruteludest johtuvalt teha lõplik otsus. Nii nagu kõik teised elualad, vajab ka haridus muudatusi, kuid kindlasti tuleb vältida arutut tormamist, sest vastasel juhul võime hääde kavatsuste asemel teha oma linnale suure karuteene. Iga muutust tuleb analüüsida lisaks vormile ka sisuliselt. Kutsun üles kõiki linnaelanike haridusteemadel aktiivselt kõnelema, arutama, mõtlema ja oma erinevaid ettepanekuid jagama nii linnavalitsuse kui volikoguga.

Mõned mõtted riigigümnaasiumide teemal

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing