24.04.2010 | Mart Laar | Riik, Majandus
Töökohtade loomise asemel on Edgar Savisaar otsustanud sadade tuhandete kroonide eest suure osa Eestist täis riputada plakateid, kust suurte tähtedega kuulutatakse, et Ansip ja Laar ei huvitu töökohtade loomisest, väikeste tähtedega kinnitatakse, et Keskerakond sellega ainult tegelebki.
Kibestunud Savisaar
Mõnigi ajakirjanik või niisama huviline on küsinud, kas ma sellise isiklikuks läinud kampaania pärast Savisaare peale vihane pole. Vastan - ei ole. Mul on temast hoopis kahju. Sest kurb on vaadata Savisaare endise võitluskaaslase Marju Lauristini iseloomustuse kohaselt kibestunud meest, kes ei elus ega poliitikas endale kohe kuidagi õiget kohta ei leia.
Savisaare lootused võimule pääseda on saanud tagasilöögi tagasilöögi järel. Üks valimisratsu teise järel on tema all kokku varisenud - Savisaar kuulutas, et kohe-kohe vähendab valitsus pensione - seda ei tehtud. Savisaar kinnitas, et euro jääb tulemata - valitsus suutis aga eurokriteeriumid täita. Savisaar on ennustanud, et alles nüüd need pankrotid tulevad ning töötute hulk kasvab - tegelikkuses on töötute hulk kolm viimast nädalat vähenenud. Savisaar on oma kampaaniaga lootusetult hiljaks jäänud - ning ilmselt saab ta sellest ka ise aru.
Loomulikult on tööpuudus tõsisest tõsiseim probleem. Tööpuudust otsustavalt vähendamata ei saa Eesti kriisist väljuda. Seda kurvem on aga, kui reaalsete lahenduste otsimise asemel kasutatakse seda poliitiliseks demagoogiaks ning poriloopimiseks. See näitab enam kui üleolevat suhtumist nendesse tõsiste probleemide ette sattunud inimestesse, keda nende probleemide lahendamise asemel oma valimisvankri ette üritatakse rakendada.
Nüüd on ka selge, miks oli Savisaarel vaja lasta inimestel tundide kaupa pikas järjekorras külmetada - nii sai neid ilusasti pildi peale võtta. Kui asi aga läheb tõsiseks ning inimestele üritatakse mitte fiktiivseid, vaid reaalseid töökohti luua, on Keskerakond sellele vastu. Vaatame faktidele silma. Just Keskerakond oli vastu programmile, mille alusel sai puiduhakke ettevalmistamiseks tööd üle 500 inimese. Just Keskerakond on vastu Eesti Energia börsile viimisele, mille tulemusel saaks tööd 5000 inimest. Just Keskerakond on vastu sammudele, mis aitaks Eestile tagada jätkusuutliku kasvu ning seega püsivad töökohad. Samas vaimus võiks veel pikalt jätkata.
Euromiljardid aitavad
Paljudele inimestele annab tööd Euroopa Liidu raha, mida kasutatakse kasvavas tempos. Seda haridusvaldkonnas, põllumajanduses, teedeehituses, ehituses jne. Näiteks ainuüksi miljardi krooni regionaaltoetuste toel saab aastas tööd üle 2000 inimese. 2010. aastal on riigieelarves planeeritud välisvahendeid kasutada 14,8 miljardit krooni, mida on 40% rohkem, kui kasutati eelmisel aastal. 2011. aastal suureneb välisvahendite kasutamine prognoosi kohaselt 17 miljardi kroonini. See kõik tähendab reaalseid töökohti. Aga missugune oli Keskerakonna seisukoht Euroopa Liiduga ühinemise osas?
Samas pole kahtlust, et demagoogia külvab jätkuvalt segadust ja tekitab inimestes hirmu. Seetõttu tahaks Keskerakonna kampaaniat kasutades mitmetele nende tõstatatud küsimustele vastata.
Esiteks - kui palju töötuks jäänud inimesi on endale eelmise aasta algusest alates tööd leidnud ehk kui palju töökohti selle ajaga Eestis on tekkinud? Andmed selle kohta leiame töötukassa kõigile kättesaadavast infobaasist, kus on kuude kaupa ära toodud andmed, kui paljud end töötuna registreerinud inimestest on suhte töötukassaga katkestanud tööle asumise tõttu. See number on 39 428.
Töölerakendunud inimeste arv on tegelikkuses tõenäoliselt suurem, sest põhineb sellel, kui isik ütleb, et ta tööle läks. Tõenäoliselt osa ka nendest töötutest, kes jätavad määratud ajal pöördumata või soovivad ise ennast töötuna arvelt maha võtta, on tegelikult leidnud töö. Töötukassa numbrite võrdlused maksu- ja tolliameti andmetega on näidanud, et tegelik hõivesse liikujate arv on umbes 10-15% suurem ehk tegelik töö leidnud inimeste number on pigem 45 000.
Arvestades viimastel nädalatel tööturul toimunud positiivset arengut, on see number praeguseks veelgi suurem. Nii et Keskerakond võib rahulik olla, 50 000 lubatud töökohta saab iga hetk täis. Seetõttu on ka kampaania, nagu poleks töökohti Eestis tekkinud, otsene ja avalik vale. Ma ei hakkagi siin arutlema küsimuse üle, kui suure hulga töökohtade kadumist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt rakendatud garantiide süsteem ära hoidnud.
Eelmisest selgitusest kerkib loomulikult üles küsimus, miks on vaatamata 45 000 endale töökoha leidnud inimesele tööpuudus siis ikkagi sedavõrd kõrge? Vastus sellelegi küsimusele sisaldub töötukassa statistikas - uusi töökohti on loodud nimelt selgelt vähem, kui neid on kadunud. Siiski hakkavad asjad muutuma. Viimasel kolmel nädalal on registreeritud töötute arv hakanud vähenema. Selleks et töökohtade vähenemine peatuks, on vajalik, et olukord majanduses laiemalt paraneks, selle eelduseks on omakorda aga pääs eurotsooni, millele Keskerakond on teatavasti agarasti vastu seisnud.
Põhisüüdlane on Keskerakond
Siit tuleneb aga kolmas oluline küsimus: kuidas sai sellise töötute armee tekitanud majanduslangus ikkagi võimalikuks? Keskerakonna meelest on selles süüdi Ansipi valitsus, teised viitavad üleilmsele majanduskriisile. Samas ei saa siiski eitada, et oma osa sedavõrd sügava kriisi tekkes oli vastutustundetutes lubadustes ja ettevõtmistes, jätkusuutmatus majanduspoliitikas. Tollal valitsusvastutust kandnud Keskerakond etendas selles lausa kandvat rolli. Keskerakond tegi kõik endast sõltuva, et riigi kulutusi suurendada ning sellega mulli järjest suuremaks puhuda. Nüüd näidatakse praegusele valitsusele aga näpuga ning küsitakse: kust see kulutusralli küll alguse sai? Kui Savisaarel oleks õnnestunud oma tahtmine saada ning riigiametites järjekordset palgarallit alustada, oleks Eesti omadega päris põhja vajunud. Võib taevast tänada, et Keskerakond Eesti juhtimisest kõrvale tõsteti, muidu oleksime päris kindlasti Läti teele asunud.
Kokkuvõttes on tööpuudus sedavõrd tõsine probleem, et pidev kisklemine ei aita selle lahendamisele kohe kuidagi kaasa. Sama kehtib ka Tallinna soovi kohta keskvõimuga igas väiksemaski küsimuses tüli otsida. Otsigem vastasseisu asemel koostööd ning leidkem reaalseid lahendusi. Teisi kõikides maailma pattudes süüdistavate kampaaniatega siin edasi ei jõua. Savisaar on kahtlematult võimekas poliitik. Aeg oleks kibestumusest üle saada ning vastasseisu asemel koostööd otsida. Kaotajaid sellisel juhul poleks - võitjaid oleks aga üks - Eesti hea käekäik.
Allikas: Õhtuleht
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6