Tuhapilv tuletab rongiliiklust meelde

20.04.2010 | Liisa-Ly Pakosta | Välis, Majandus

Mäletate, äsja ei saanud Ruhnu saarelt käeluu murdnud naine 21 päeva mandrile tohtri manu, kuna lennuilma polnud. Nüüd on kõigile selge, et tegelikult oleme terve riigina nagu Ruhnu saar, meie pea ainuke liikumislootus on vaid lennuk. Ei kiirrongi, ei kiirteid. Peaminister sõidab Poolasse autoga.

Ei hullu, sai isegi mullu Via Balticat autoga katsetatud - nüüd näevad teisedki, et magistraali asemel tähendab meie "magistraalilaadne" ühendus lääne poole möödaloksumisi lehmakarjade teeületusest hoiatavatest siltidest, üha korduvat 70 km/h kiiruspiirangut, metsateede otstel kohmetuvaid prostituute ning olematut toetavat infrastruktuuri.

Filharmoonia Kammerkoor loksub Berliinist Tallinnasse rongiga - mõnda aega tagasi sõitis seda liini veel uhkete kupeedega rong...

Ilma ühendusteta ei jõua kuskile

Eesti tegelik ühendamine ülejäänud Euroopaga ja eriti Euroopa raudteevõrguga on meie riigi järgmine suur sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik eesmärk.

Loomulikult vajame ka ühendusi itta. See on ka kogu Euroopa eesmärk, sest Eesti on vaid väike vahepeatus Soomest ja Peterburist tulevatele inimestele ja kaupadele.

Korraliku raudteeühenduse planeerimine, projekti ettevalmistus ning finantsplaani tegemine koostöös Brüsseliga võtab aega vähemalt 10-15 aastat, seega on ülim aeg alustada täna. Aga mis meil toimub?

Kõigepealt ahastatakse, et liiga kallis olevat. Keegi muidugi ei tea, kui kallis, ja milline meie riigi ja Euroopa Liidu eelarve 20 aasta pärast, kui reaalse ehitamiseni oleks võimalik jõuda, üldsegi on, samuti pole projektigi. Mäletate, kui me iseseisvust taastasime, siis oli ka tüüpe kes arvasid, et see käib meile üle jõu. Jah, teede rajamine on väga kallis, aga veel kulukam on jäädagi ilma inimeste ja kaupade keskkonnasõbralikust liikumisvõimalusest.

Tegemist on eeskätt poliitilise tahte küsimusega: Soome ja Rootsi ehitavad juba praegu innukalt raudteid ka seal, kus inimeste tihedus jääb põhjapõtrade omale tugevasti alla. Lihtsalt seepärast, et nad tahavad oma maad ühendada ja turvaliselt ning keskkonnasõbralikult liikuda.

Meil on arvatud, et rongiliiklusel pole Eestis rahva vähesuse tõttu erilist perspektiivi. Lisaks hõredamate Põhjamaade kogemustele tuleb siinkohal meenutada, et rahvusvahelises raudteeliikluses oleme me vaid üks lõiguke.

Sama ebaloogiline oleks järeldada, et Kiltsist Vägevale polevat mõtet raudteed teha: mõlemas kohas elab vähe inimesi - ainult et juhtumisi on mõlemad jaamad Tallinn-Tartu liinil. Sama lugu on Eesti piire ületavate raudteega: Peterburg-Helsingi-Tallinn-Riia-Kaunas-Varssavi-Berliin, või kuhu iganes sealt edasi kulgeval liinivõrgul on hoopis teine mõõde, taga teine rahvaarv ja mitmetasandilisem kasumlikkus.

Eestil tuleb välja saada ajaloolisest lõksust, et olime raudteede rajamise aegu tsaari-Venemaa ikkes ja peale teist ilmasõda Nõukogude impeeriumi ikkes. Meil pole täna mingit põhjust masohhistlikuks halamiseks, et siinkandis polevat mõtet kesk-Euroopa suunaliste kiirrongiühendustega jamama hakata, sest hoopis optimistlikumal arvamusel on meist veel kaugemale põhja kui ka isegi kirdesse jäävad rahvad, kes sedasama ühendust vajalikuks peavad.

Inimesi on seal kokku päris palju ning meie asume neile olulise teeraja ääres. Juba arendatav Peterburg - Helsingi kiirraudtee hakkab viima inimesi ukselt uksele vähem kui tunniga. Kaubarongidele ehitatakse omaette kolmetunnine raudrada kõrvale ja lisaks liitub uus kiirtee neljarattalistele.

Leedu on omalt poolt ligi 10 kilomeetrit Euroopa 1435 mm laiusega kiirraudteed valmis ehitanud Poola piirilt Kaunase suunas ja vaevleb hetkel kogutrassi seisukohalt olulise vaidluste käes, kas anda järele Shiauliai poliitikute populistlikult lisapeatuse nõudele, mis aga kogu liikumiskiirust oluliselt aeglustaks.

Lätlased on valitsuste tasemel Leeduga kiirtaudtee piiriületuspunktis kokku leppinud ja näevad ühe võimalusena, et Riia võikski olla ülejäänud Euroopa raudteevõrgu lõppjaam. Võimalused Riiat meie suunal läbitulevaks raudteetrassiks on lätlastel, meist endist rääkimatagi, täiesti läbi planeerimata.

Niisiis, kui hea lugeja nüüd kaardile vaatab, siis näeb ta arendatavat kiirraudteed Berliinist Riiani ja Helsingist Piiterini ning kogu küsimuseks jääb, et mis on Helsingi ja Riia vahel. Kas tõesti mitte midagi? Probleem on laiem, kuna must auk keset trassi halvendab oluliselt kogu Läänemere idakallast läände ühendava raudteeliini majanduslikku tasuvust, sest on väga suur vahe, kas Peterburi piirkonnast kasutavatest kaubateedest pääseb vaid Helsingini, sealt edasi Rootsi kaudu Kesk-Euroopasse või hoopis maismaad mööda varsti pea piiritute edasiliikumisvõimalustega Berliinini.

Uimastena ei tarvitse me Ida ja Lääne vahele jääda

Juba 1. märtsil käis Ukraina president Viktor Janukovits Brüsselis meie transpordivolinik Siim Kallase jutul, teemaks transport ida ja lääne vahel ning selle toetamine Euroopa Liidu poolt.

Üldiselt saavad riigid meie pikkuskraadidel aru, et transport ja transiit on üks meie võimalusi. Loomulikult vajavad kõik häid ühendusi, loomulikult vajab ka Euroopa Liit häid idasuunalisi ühendusi. Ainult et kas lõpuks hakkab Ust-Luga sadama maismaaühendus läände liikuma läbi Kiievi või transiit läbi Koola poolsaare?

Kui Rail Baltica puuduseks loeb Siim Kallas mõned päevad hiljem Tallinnas antud pressikonverentsil vale ehk vene laiust (teadmiseks, et sama on küll iseloomulik ka Ukrainale), siis tahaks muidugi teada, et kus selline otsus Rail Baltica rööpmevahe asjus vastu võetud on - Kallase peas ja ainuisikuliselt?

Nii kitsas otsustajate ring pole mõistlik. Või ongi tema teistegi üsna üllatavate sõnavõttude taga Eesti rahvusvahelistest raudteeühendustest, sealhulgas ka kiidusõnad meie tohutust tehtud tööst lihtsalt vähene teema valdamine ja tähelepanematus?

Nimelt on Eestis on kaks samanimelist, kuid sisult ja eesmärgilt ning senini ka rööpmelaiuselt väga erinevat projekti. Mõlemad meile ülivajalikud. Ja kui nüüd meie mees Brüsselis meie riigi ühes kõige olulisemas küsimuses ei kavatsegi lillegi liigutada, vaid ühineb "midagi-pole-võimalik" hädakooriga, siis on tema volinikuksolemise aeg Eestile täiesti raisku läinud.

Eestis tehakse tõepoolest remonditöid Tallinn-Tartu-Valga liinil ja sedagi on nimetatud Rail Balticaks, sest nii arvatakse rehepaplikult olevat kergem Euroopa raha saada. Ka siis, kui see liin on Riiani kaasaegseks tehtud, on tegemist vene laiusega (1520 mm) rööpmestikuga ja pealegi on Tallinn-Riia reisijal vaja sõita asjatult ca 100 km pikema ringiga, kui otse sõites.

Nii Tallinn-Tartu kui Tartu-Riia ühendused on loomulikult vajalikud ja on "õige" Rail Baltica jaoks oluliseks täienduseks. Otsetee ehk "õige" trassi nimi on samuti Rail Baltica ja see tähistab Läänemere idakallast Kesk-Euroopaga ühendavat kiirraudteed, mille trass peaks minema võimalikult otse, seega Eesti alal läbi Pärnumaa.

Selle arengukoridori kui Eesti majanduse ja sotsiaalelu arengu võtmeküsimuse pani paika juba Mart Laari valitsus, kuhu ministrina kuulus ka Kallas ise, 2000. aastal vastu võetud üleriigiline strateegiline planeeringuga "Eesti 2010". Sama trassi arendus on teema ka uue planeeringu "Eesti 2030+" lähteülesandes, mis on tänase valitsuse poolt heaks kiidetud ja töös.

Kaalult on otsused väga erinevad: teeremont on enesestmõistetav, meie eesmärgiks peab aga olema aegruumiliste vahemaade vähendamine. Kilomeetrites püsime Berliinist ja Pariisist ikka sama kaugel, ajaliselt mõõdetavates vahemaades nihkume üha kaugemale, kuna teekondade läbimine muutub mujal üha kiiremaks.

Suhteliselt võttes kaugenevad Läti, Eesti ja Soome seega veelgi. Seda oskavad omal nahal kinnitada kõik tuhapilvetakistust omal nahal kogenud. Eesti on jäänud ka ainsaks Euroopa Liidu liikmesmaaks, kus raudtee infrastruktuuri edendamist rahastatakse sisuliselt vaid vedajate tuludest.

Üle poole kogu riigi infrarahadest raudteesse investeerivad soomlased on tragöödiat haistes ja Baltikumi järel ootamisest tüdinenutena hakanud rohkem tähelepanu pöörama teekonnale läbi Rootsi ning nende uus, 2008. aasta lõpus vastu võetud transpordi arengukava suunab riikliku huvi sellele teljele varasemast märksa jõulisemalt.

Eestit läbiv kiirraudtee tähendaks meile tõenäoliselt ühte peatust Tallinna kandis, millel oleks ometigi tohutu regionaalpoliitiline mõju. Rongiliiklus on lennuliiklusega võrreldes inim-, majandus-, energia-, kulu- ja keskkonnasõbralikum.

Kaubavedu on odavam ning kindlasti hakkaks taas paremini jalgu alla saama turismitööstus, uusi töökohti tekiks kultuuri valdkonnas jne.

Euroopa Liidu Läänemere strateegia räägib samuti üsna üheselt sellest, et regiooni majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks on ülitähtis lahendada nii kunagise raudse eesriide poolt jäetud transpordilõhed ida- ja läänekalda vahel kui ka tagada kogu regiooni parem ühenduvus, eriti kiire raudteeühenduse abil, nii läände, itta kui kagusse.

Läänemere piirkonna uus ruumilise arengu strateegia aastani 2030 kaasab ka Venemaa ning taas on sõlmküsimuseks nii kiirraudtee kui ka teised raudtee- ja mereühendused.

Täpsemat lahendust ootab ka liikumine üle Soome lahe: tunnelist räägivad visionäärid ja juba toimiva mereliikluse tiheduse kokkuarvutanud, rongipraamiühendusest rohkem pragmaatikud.

Kohapeal vaja koostööd

Lisaks aktiivsele tööle Brüsseli koridorides on vaja ka Eestis kohapeal vajalikud maa-alad reserveerituna hoida. Kõikide suurte eesmärkide kõrval on mõnedel Eesti vallavanematel pisikesed oma visioonid, mille kohaselt Eesti raudteed üldse ei vaja, peaasi et aga saaks põldudele (millest osad asuvad ka tulevase raudtee alal) maju ehitada

Õnneks on ka väga häid näiteid: Viimsi vallavanem Haldo Oravas on raudtee-ala hoidnud vaatamata isegi endise Harju maavanema Värner Lootsmanni üsna lühinägelikule soovitusele see täis ehitada.

Häädemeeste vallavanem Urmas Aava on üldplaneeringus kavandanud raudteeala tublisti sisse, samas kui planeeritud trass Iklast valla piirini ei leia jätku Saarde ja Surju valla üldplaneeringutes.

Raudteemaa kasutamise negatiivseimad näiteid pärinevad Rae vallast, kus on tehtud Tallinna ümbersõidu trassialale rahulikult uusi elamualade detailplaneeringuid.

Jääbki arusaamatuks, kas seal on planeeritud liiklus vaid õhu kaudu? Saue ja Saku valla piiril (Pärnu maantee kandis umbes Maksimarketi lähistel) ei jookse kavandatud rööpmestiku otsad kokku, kusjuures mõlemas vallas on planeeritud uued hoonestusalad nii, et need jääksid teisest vallast tulevale trassi jätkule ilmtingimata ette.

Seega võib Euroopa Liit meid kasvõi üle kullata (eraldised raudteetranspordi arendamisele suurenevad tervikuna hoogsalt), aga kui kohalikud vallavanemad rongiliikluseks plaanitu täis ehitavad ja riik ei suuda avalikke huve kaitsta, siis poleks mingit tolku isegi sellest, kui transpordivolinik Siim Kallas veenvuse huvides kõrvade peal kõnniks - millele küll ka kahjuks praegu miski ei viita.

Lastele mõeldes

Raudteele pole alternatiivi Eesti keskkonnasõbralikul, kiirel ja mugaval ühendamisel teiste riikidega. Täna ühendab meid laia maailmaga ainult lennuk. Lennuilma puudumisel ootame ilma paranemist nagu ruhnlasedki mandrile pääsemist.

Majandusliku ja sotsiaalse arengu osas on riigina meil kõik needsamad probleemid mis Ruhnu saarelgi: ühendused on puudulikud, aeglased, pole kuigi tervislikud või on ilmastikusõltlased, nii inimesed kui majandus elab üsna suletud elu.

2020-30ndateks ennustatakse täna juba väga kindlalt transpordivõrgustike veelgi suuremat olulisust ja ühenduste kiirenemist. Kõik sellised uued ühendused nõuavad väga pikaajalist ettevalmistust, tulevikuplaanid tuleb teha täna.

Üldiselt ongi Eesti elus ainult kaks probleemi: meid on liiga vähe ja me ei tea täpselt, millises Eestis tänased lapsed tulevikus elama saavad. Ühe uue suure rahvusvahelise raudteetrassi ettevalmistusperiood on tavapäraselt 20-30 aastat. Täna alustades võib tulemusteni jõuda siis, kui meie lapsed on oma parimais aastais.

Uus ja ühiselt kokku pandav üleriigiline planeering „Eesti2030+" loodetavasti selle teisele probleemile lahenduse pakub. Esimese ehk rahvaarvu probleemi lahendamisega on veidikene keerulisem.

Soovin igatahes kõigile, kellest mõlema mure lahendamine sõltub, palju jõudu ja pikka ning kannatlikku meelt!

Allikas: EPL

Tuhapilv tuletab rongiliiklust meelde

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing