Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Toidu võti on arengus

Kui veel mõni tuhat aastat tagasi püüti jahipidamise ja marjakorjamisega söönuks saada, siis nüüd on põllumajandusest saanud tänu tehnilisele progressile üks teadusmahukamaid tootmisharusid.

Ainuüksi ühe liitri diislikütusega suudetakse ära teha töö, mille 100 inimest teeksid 24 tunni jooksul.

Areng põllumajanduses on toimunud eelkõige viimase paari­saja aasta jooksul ning praegu on ühtmoodi teadusmahukas kogu põllumajandusspekter - alates traktoritest-atradest kuni loomade söötmiseni ja taimede väetamiseni välja.

Maailma mastaabis vaadates on ka siin aga arenguruumi veel piisavalt, sest kõigest hoolimata toodetakse kolm neljandikku toidust ikka veel käsitsi.

Eesti teadus osaleb põllumajandusprogressis

Eesti õnn on kahtlemata selles, et oleme pidevalt progressist osa saanud. Ja selles on oma roll olnud täita nii omaaegsel ratsionaliseerimisel kui ka tänapäevasel innovatsioonil.

Viimane on Eesti lähiminevikus olnud võimalik tänu Eesti liitumisele Euroopa Liiduga 2004. aastal, mis tunduvalt on elavdanud Eesti põllumajandust.

Tänu liitumisega kaasnenud kõrgematele kokkuostuhindadele ja makstavatele arengutoetustele on Eesti põllumajandusest saanud kaasaegse tehnoloogiaga sektor.

Poliitikavaldkonnas on ministeerium töötanud selles suunas, et tuleviku toetustase Euroopas kohtleks võrdsemalt eri liikmesriikide põllumajandustootjaid. Praegu on tootja saadavate toetuste osakaal käibes veidi üle viiendiku ning suur osa tulust tuleb toodete turuhindadest. See, mis lõpuks turuhindadest kätte jääb, sõltub aga otseselt sellest, missugune on konkreetse tootja efektiivsus ja selle juures tehtud kulutuste tase.

Omaette väärtus on Eesti teadustegevusel. Kui kaasaegseid masinaid pannakse põldudel tähele, siis Eesti põllumajandusteadusest teatakse väga vähe. Teatakse üksikuid kasulikke baktereid, kuid näiteks neist uuringutest loomade söötmise alal, tänu millele on Eesti piimatootmine muutunud vägagi konkurentsivõimeliseks, ei teata suurt midagi.

Ma teeksin Eesti teadlastele liiga, kui ütleksin, et see ainult Eestis nii on. Tegu on terve Euroopa probleemiga, millele kõikjal lahendusi otsitakse. Sest teadustegevust, millest otseselt või kaudselt saab kasu terve ühiskond, on Eestis hulgaliselt. Tihti tuleb aga just teadusest see innovatsioon, mis aitab Eestil maailmas esile tõusta ning siinsetel ettevõtetel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisem olla.

Maamess on maarahva kevadine mõttepaus

Tänavune Maamess on taas kord hea koht, kus arengut ja innovatsiooni ka tavainimesele näidata. Näitus on ju paik, kus rahulikult mõelda oma mõtteid rakendatava tehnoloogia osas, kus võib kohata uusi ja innovatiivseid lahendusi ning kus toimuvate seminaride kaudu saab oma teadmisi parandada.

Selline kevadine mõttepaus annab ehk enim juurde sellele, et liiguksime mõõdukalt ja eestlasliku jonniga kaalutletuma ja teadmispõhisema põllumajanduse poole, mis ka tulevikus eestimaalastele oma toidu lauale toob.

Täna võib tulevikule ja toidule mõtlemine küll pisut kummastavana tunduda, sest poeletid on ju kauba alla lookas, kuid tegelikult jagub siin mõtteainet küllaga.

Nagu eespool öeldud, toodetakse kolm neljandikku toidust maailmas ikka veel käsitsi ning nälg ei ole paljudes maailmanurkades sugugi võõras teema. Lähemateks aastakümneteks ennustavad rahvusvahelised teadlased ja spetsialistid toidunõudluse kasvu 70 protsendi võrra. Praegustes tingimustes jätkates seda aga rahuldada ei suudeta.

Tõenäoliselt ei teki Eestis küll toidust otsest puudust, kuid enam kui tõenäoline on selle suur hinnatõus, mis võtab paljudelt lihtsalt võimaluse endale toitu osta.

Eesti on küll väike ja tubli, kuid paratamatult sõltuv maailmaturul toimuvast ning omaette me hakkama ei saa. Lahendused seisnevad koostöös. Koostöö kohaks võib olla näiteks ka Maamess, kus vahetatakse mõtteid ja teadmisi. See on tegevus, kus keegi ei kaota, vaid kõik on võitjad.

 

Allikas: Maaleht

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, IRL, põllumajandus, maaelu

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing