Kuidas tõsta piimatootmise jätkusuutlikkust ja panna rõhku ühistulisele tegevusele
20.03.2010 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu
1. Mida on ministeeriumil plaanis teha piimatootmistalude jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorras, kus 25 % allesjäänud taludest kavandab lähiaastal tegevuse lõpetada (sõltumatu uuringufirma andmeil)?
Piimandus on kindlasti Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks. Viimastel aastatel on piimatootjad oma jätkusuutlikkuse tagamiseks investeerinud võrdlemisi palju ning oleme olukorras, kus ligi pooled loomakohtadest on uued või hiljuti renoveeritud.
Samal ajal on piimalehmade arv tõepoolest kahanemas - 2004. aastast tänaseni on langus olnud 18 protsenti (116 500 lehmalt 95 800). Üheks paratamatuks teguriks on olnud väiksemate piimatootjate suund tegevuse lõpetamisele. Samal ajal on nii Eestis kui terves maailmas süvenenud trend, et lehmade arv karjas suureneb ehk piimatootmine koondub suurematesse karjadesse. Eestis on jõudluskontrolli all olevate karjade keskmine suurus täna 83,7 lehma.
Omajagu negatiivset mõju avaldas piimandussektorile ka mullune piimakriis, kus kogu piimatootmine oli madalate piima kokkuostuhindade surve all ning lehmade arvukuse vähenemine ja tootmise ümber struktureerimine oli täheldatav nii suuremate kui väiksemate tootjate puhul.
Eelmisel aastal piimatootjate olukorda analüüsides võeti juba aasta keskel vastu otsus lisatoetuse abil väikeste piimatootjate olukorra parandamiseks ning madala piimahinna mõju leevendamiseks. Tänavu makstakse eritoetust kuni 100 lehmaga piimakarja pidajatele.
Toetussumma ühe lehma kongta on kuni 1000 krooni, täpsemad tingimused toetuse saamiseks on sätestatud põllumajandusministri 21.detsembri 2009. aasta määruses nr 130. Eritoetuse suuruseks on ette nähtud 19,6 miljonit krooni aastas kuni 2013.aastani.
Samuti on väljatöötamise lõppjärgus piimasektori turutoetuse määrus, mille alusel makstakse mais-juunis 2009. aasta piimakvoodi omanikele, kes ka tegelikult tootsid ja on esitanud kvoodi täitmise aruanded ühekordset toetust kokku summas 20,38 miljonit krooni.
Lisaks piima eritoetusele on piimatootmistaludel võimalus tõsta oma jätkusuutlikkust läbi Maaelu Arengukava meetmete.
Üheks piimalehmade arvukuse vähendamise põhjuseks ning piimatootmistalude pikemas perspektiivis lõpetamise otsuse aluseks on otsus tootmissuuna muutuseks, st piimaveiste kasvatamiselt minnakse üle lihakarja kasvatamisele.
2. Kuidas rakendada võrdse kohtlemise printsiipi järgnevalt kirjeldatud olukorras?
Toetuste tootmisest lahtisidumise tulemusena on piimatootmistaludel võimalus suurendada toetussummat lehmade juurdeostmise teel toetusõigusega tootjatelt (üle tulevad nii loomühiku kui piimakvoodi alusel makstavad toetussummad).
Samal ajal ei ole toetussummat võimalik suurendada neil piimatootjatel, kes suurendavad karja oma noorkarja arvel ja taotlevad kvooti juurde rahvuslikust reservist.
Küsimus võrdsest käsitlusest on püstitatud erinevate toetusmeetmete võrdluses. Samas on igal toetusel oma sihtotstarve ja selle raames on võrdne käsitlus tagatud objektiivsete kriteeriumide alusel.
Tootmisest lahtiseotud täiendavad otsetoetuste toetusõigused on määratud eelnevatel aastatel toetuste menetlemise käigus kindlaksmääratud ühikute alusel. Toetusõiguseid saab võõrandada, omandada ja pärida. Toetuse saamise tingimuseks on, et toetuse saaja peab olema põllumajandusega tegelev isik.
Kasvatatavad loomad ning täiendava otsetoetuse toetusõigused on üksteisest lahusolevad ning loomade ostu korral ei tule täiendavate otsetoetuste toetusõigused automaatselt üle, vaid nende osas tuleb sõlmida kokkulepe. Täiendavate otsetoetuste toetusõiguste üleminek on sätestatud eelkõige silmas pidades tootmise lõpetajaid ja põlvkondade vahetust.
Siinjuures tuleb silmas pidada, et täiendavad otsetoetused kehtivad meil 2012.aastani (k.a. ) ja nende maht väheneb proportsionaalselt ühtse pindalatoetuse suurenemisega.
Usun, et taotlejaid on võrdselt koheldud, kuna täiendava otsetoetuste toetusõigusi on toetuse saamiseks võimalik omandada, samuti on võimalik piimakvooti suurendada vastavalt määruses olevatele reeglitele.
3. Missugune on ühistulise tegevuse toetusmeetmete (näit MAK meede 1.9) hetkeseis ja perspektiivid?
Ühistulise tegevuse toetusmeetme saadame peagi kooskõlastusringile ning taotluste vastuvõtu oleme kavandanud juulikuusse. Tegemist on olulise ja omajagu kiireloomulise asjaga, sest tootjarühmade tegevuse toetamine on väga vajalik.
2008. aastal alanud majanduskriis tõi välja mitmeid teravaid probleeme just tarneahela toimimises (tootmine - töötlemine - kaubandus - tarbija) nii Euroopa Liidus, kui ka Eestis. Probleemiks on eelkõige tulu jaotumine ahela erinevate lülide vahel, mis täna ei ole tihtipeale proportsionaalne ja õiglane. Erinevaid riike võrreldes torkab silma, et kriisi mõju põllumeestele on väiksem olnud neis riikides, kus ühistegevus on enam arenenud. Seal on ühistud hinnakõikumiste puhul toiminud puhvrina ja pehmendanud nende mõju tootjale.
Erinevatel põhjustel on ühistegevus Eesti tagasihoidlikult arenenud, kuigi on ka üksikuid erandeid. Samas on selge, et üksi tegutsedes on põllumajandustootjatel raske saavutada suurte tööstuste ja veelgi suuremate kaubanduskettidega võrdset läbirääkimispositsiooni. Täna on tootja töötleja ja kaupmehe kõrval ahela kaitsetuim lüli ning kõik negatiivne suunatakse esmalt alati temale.
Lahenduseks on tootmisahela kui terviku arendamine ja tootjate omavahelise koostöö edendamine (omatoodetud saaduste ühine tootmine, töötlemine ning ühisturustamine jms) ning ühisturustamise mahtude oluline suurendamine. Riik on selgelt sellele ka suuna võtnud. Käesoleva Maaelu Arengukava raames on käivitumas meetmed nii ühistegevusega alustamise toetamiseks (meede 1.9) kui ka põllumajandustootjate oma toodangu töötlemisega alustamiseks (meede 1.6). Välja töötamisel on meetmed ühistule kuuluvas toidukvaliteedikavas osalemise toetamiseks (meede 1.7.2) ja selle kava raames toodetud toodete müügiedendamiseks (meede 1.7.3). Paljude MAK investeeringumeetmete puhul on ühistud eelispositsioonil - mõnes eelistatakse ühistuid taotlejate pingerea koostamisel, teises võimaldatakse ühistutele suuremat toetussummat.
MAKi meetme 1.9 raames saab toetust taotleda põllumajandustootjaid ühendav ning taotlemise hetkeks ka Põllumajandse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) ametlikult tavapõllumajandusliku või mahepõllumajandusliku tootmisviisi osas tunnustatud tulundusühistu, kelle eesmärgiks on ühiselt turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid. Tootjarühma administratiivse ja majandusliku suutlikkuse tõstmiseks on kavandatud toetada tegevusi, mis on seotud tootjarühma loomise, haldustegevuse ja arendamisega. Abikõlbulikud on näiteks kulud bürootarvetele, töötajatele makstav palk, raamatupidamiskulud, turunduskulud, koolituskulud, investeeringud põhivarasse eesmärgiga arendada liikmete toodangu ühist müügieelset ettevalmistust või töötlemist jne.
Toetust on kavas anda viie aasta jooksul alates tootjarühma PRIA esmakordse tunnustamise kuupäevast kokku kuni 4 850 445 krooni (310 000 eurot). Toetuse suuruse arvestamisel lähtutakse tootjarühma taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust, mis on saadud liikmete toodetud põllumajandustoote ja selle töötlemisel saadud toote müügist kokku
4. Kas ministeeriumil on plaanis tegelda biolaguneva plasti temaatikaga?
Biolaguneva plasti tootmine Eestis suurendaks põllumajandussektoris tulu täiendava teraviljaturu kaudu, võimaldaks söötis maade ülesharimist, looks töökohti, jne ?
Põllumajandusministeerium täiendavalt biolaguneva plasti toomisega ei tegele. Küll tervitame analoogseid ettevõtmisi.
Allikas: Nädaline
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6