Hea ettevõtja ja veel mitte ettevõtja!

18.06.2008 | Juhan Parts | Majandus

Hoiad käes lehte, mida ei tasu pärast lugemist ära visata, vaid võiks alles hoida ja aeg-ajalt üle sirvida. Loodan vaga, et paljud ettevõtjad ei piirdu vaid selle väljaande lugemisega, vaid leiavad siit inspiratsiooni, et mõtiskleda oma äri arengu üle.

Lugejad, kes veel ei ole ettevõtjad, võisid aga mõelda, miks see nii on. Tihti tuuakse põhjenduseks, et äris on liiga palju riske. Ma küsin vastu: kui suure riski võtate sellega, et ei tee oma ideed teoks?

Ettevõtjale üks peamisi küsimusi on: mis saab Eesti majandusest järgmise viie aasta jooksul? Vastan: imet ilmselt ei ole, ka mulli ei tule, seega peame panustama tehnoloogia arengust tulenevale innovaatilisele majandusele. Praegu Eesti majandus selline pole, ent me peame sinnapoole liikuma. See tee ei saa aga olema lühike ega ka lihtne.

Täna kulutatakse Eestis innovatsioonile vaid veidi üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust See ei vasta enam aja nõudele. Eesmärk on ehitada sild nendesse majandustesse, kus investeeringud innovatsiooni on 3-4 protsenti. Me räägime siin rahast, millest hea tava kohaselt tuleb kaks kolmandikku ettevõtjatelt ja külmandik riigilt, seejuures panustab riik enamasti inimeste koolitamisse ja arendamisse. Lisaks loob riik ettevõtjatele eri meetmete kaudu võimalusi oma ettevõtet innovaatilisemaks muuta. Need meetmed on piltlikult öeldes kui nõelravi - mõjutatakse vaid väheseid punkte, kuid kasu on sellest kogu organismile.

Esimene ja väga oluline valdkond, millele meetmed on suunatud, on tootlikkuse kasvatamine. Eestis on palga kasvu ja tootlikkuse kasvu vahel lausa radikaalne lõhe palga kasuks, see trend tuleb muuta vastupidiseks. Tootlikkuse kasvuks ongi vaja tootearendust, innovatsiooni, lisaks kogu ettevõtte ümberkujundamist alates töötajate ümberõppest ja arenduskonsultantide palkamisest kogu juhtimisprotsessi kaasajastamiseni.

Teine oluline valdkond on sisulise koostöö tekitamine. On need siis klastrid, koostöö teadusasutuste ja ettevõtjate vahel, koostöö ülikoolide vahel või kolmanda sektori kaasamine. Läbimõeldud koostöö abil saame panna seljad kokku ja võtta vastu väljakutse maailmamajanduse karmis konkurentsis.

Kokku on innovatsiooni jaoks raha justkui palju. Kuid tegelikult, arvestades Eesti majanduse suurust, on seda imevahe, ühe suure panga kasumi jagu. Seetõttu on äärmiselt oluline leida üles just need punktid, millele surudes võidaks kogu ühiskond. Riik ei kavatse ega saagi ettevõtjaid toetustega üle kallata, võib ainult luua eeldused, et head ideed saaksid tuule tiibadesse, just seetõttu lasub eriline vastutus ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel, keile ülesanne on üJes leida ja välja selekteerida kõige elujõulisemad ja innovaatilisemad plaanid. Soovin kõigile lennukaid, ent samas reaalseid ideid.

Allikas: Postimees, Uuenduste tuules

Hea ettevõtja ja veel mitte ettevõtja!

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing