04.03.2010 | Trivimi Velliste | Riik, Elu
Trivimi Velliste sõnul ei pea paika professor Rein Ruutsoo väide, et Washington olevat viiskümmend aastat kestnud Eesti iseseisvuse järjepidevuse jutule kurdiks jäänud ning et iseseisvus oleks ka Eesti Kongressita jõustunud.
Rein Ruutsoo kirjutas Kesknädalas, et 1990. aasta kevadel ei saanud olla endastmõistetavamat unistust kui Eesti iseseisvus. "Väide on õige, kuid kogu küsimus seisneb selles, missugune see unistus oli. Missugusest iseseisvusest unistati? Kas see „iseseisvus" pidi olema „suveräänsus" vaba ja demokraatliku Nõukogude Liidu koosseisus? Või pidi see koguni seisnema N. Liidust „väljaastumises"," küsib Trivimi Velliste ja leiab, et välja saab astuda sealt, kuhu ollakse enne sisse astunud.
"Eesti Vabariiki oleks saanud lõpetatuks kuulutada ainult Eesti kodanikud ise - seda polnud nad kunagi teinud. Järelikult: Eesti Vabariik eksisteeris endiselt kogu aeg - de jure. Kahjuks ei saanud Eesti Vabariik toimida kodumaal de facto," selgitab Velliste, et kogu maailmapilt oli 1990. aasta kevadel selge.
"On inimesi, kes jagavad Copernicuse maailmavaadet, et Maa tiirleb ümber päikese. Ent on olnud aegu, mil arvati Ptolemaiose kombel, et hoopis Päike tiirleb ümber Maa. Just samasuguse põhimõttelise valiku ees seisis eesti rahvas 1990. aastal: kas tunnistada, et Eesti Vabariik on kogu aeg olemas olnud ja okupandid tuleb siit (nende oma nõrkuse ja lääneliitlaste toel) välja saada? Või hoopis tunnistada Nõukogude õigussüsteemi kehtivust, võidelda selle raames endale suuremaid vabadusi ja viimaks - hea õnne korral - koguni N Liidust „välja astuda". Selle viimasega oleksime loomulikult tunnustanud ka oma kunagist „sisse astumist"," on Velliste veendunud, et kaks aastakümmet tagasi kokku astunud Eesti Kongress kaitses teadagi Copernicuse maailmanägemust - ja võitis selle suure lahingu eestlase hinges ning teadvuses. Eesti Kongressi valimised olid läbi aegade meie suurim kodanikualgatus.
"Muidugi ei saanud olla N Liidu huvides mingisugune jutt Eesti Vabariigi kestmisest ega ole ka praegusele Kremlile vastuvõetav arusaam, et me pole õiguslikus mõttes mitte kunagi Nõukogude Liitu kuulunud. Kremli seisukohalt vaadates on selleks kuhjaga nii praktilisi kui põhimõttelisi kaalutlusi," usub Velliste, et Ruutsoo unistatud „iseseisvumisel" oleksid lood kodakondsuse, omandi ja palju muuga hoopis teisiti olnud.
Velliste lausub kiidusõnu meie kaitseväe juhataja kõnet esimesel paraadil, mis peeti Vabadussõja võidusamba ees, kus kindral juhtis uute ohtude osas tähelepanu märkamatule psühholoogilisele sõjale Eesti vastu.
"Rikkalike naftadollarite abil on võimalik pidada ülipeent infosõda, püüdes tõepoolest ajada rahvast tülli, luues eestlastele tasapisi kuvandit oma riigist, mis polnud suurem asi minevikus ega saa millegagi hakkama ka tulevikus," arvab Velliste, et kindrali üleskutse immuunsusele selliste asjade vastu on väga ajakohane. "Olgem tähelepanekud, aga olgem üksteise vastu ka pisut sallivamad või vähemalt viisakamad. Ja katsugem eristada teri sõkaldest. Meie eneseuhkus ja eneseväärikus aitavad meil vastu pidada ka tuleviku katsumustes."
Allikas: Delfi
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6