Kas seekordsed valimised muudavad midagi?

18.10.2009 | Valimised, Regionaal

Vastuse sellele küsimusele saab anda vaid kõrgeima võimu kandja - valija.

Loodetavasti annab viimastel aastatel toimunu ja kogetud pettumused inspiratsiooni muudatusteks ja toob seekord jõulisemalt esile intelligentsema ja väärtustel põhineva poliitika. Valijast sõltub, kas senine valitsemiskultuur muutub ja meie poliitika uueneb või jätkub kõik vanaviisi. Tõeline kriis ei peitu täna mitte raha vähesuses ega majanduslanguses, vaid väärtuste defitsiidis.

Vajadus muutuste järele on ilmne. Peame uskuma, et asju on võimalik muuta. Meie endi hoiakute ja tegutsemise läbi. Selles veendumuses on küll paras annus idealismi, aga palju halvem on, kui oleme kaotanud usu. Ilma idealismi ja usuta ei sünni häid asju.

Millist võimu me soovime

Igapäevaelus peame loomulikuks, et meiega käitutakse kui täiskasvanud ja intelligentsete inimestega, mitte kui väikese lapsega, kellele võib muinasjuttu rääkida. Miks siis laseme endale poliitikuid justkui tarbekaupa primitiivse reklaami abil müüa? Sageli on tunne, et omavahel ei konkureeri mitte erakonnad, vaid reklaamifirmad. See on "kunst", mis muudab tõsise sõnumi lihtsaks palaganiks või osavaks meelepetteks.

Enamik meist ei oota poliitikult pastakat, kommi ega pannkooke, neid saab ka poest osta või ise küpsetada. Tahame selgeid vastuseid linnaeluga seotud olulistele küsimustele, tõest infot kandideerijate ja erakondade kavatsuste kohta. Kas meile meeldib, et keset linna püsti pandud plakatil antakse mõista, justkui veevärgi ehitus oleks ühe kindla erakonna teene, mitte aga Euroopa Liidu, Eesti riigi ja Elva linna maksumaksja raha eest tehtav projekt?

Meil on õigus saada infot linnavõimu otsuste, kavatsuste ja rahakulutamiste kohta. Tänasel päeval on meie käsutuses piisavalt meediakanaleid, mille kaudu operatiivselt infot jagada, samuti linlastelt tagasisidet saada. Kõik suuremad investeerimisprojektid ja muud kaalukad tegevused peavad olema avalikkuse jaoks piisavalt arusaadavalt põhjendatud ja selgitatud. Linnavõim kasutab maksumaksjate raha, selle raha tegelikud omanikud oleme aga meie ja meil on õigus teada, mida ja kuidas selle eest tehakse.

Kõige suurem oht, mis võib demokraatlikku ühiskonda tabada, on võimu liigne koondumine. Mida enam on võimu juures toimetajaid, seda vähem saab üks jõud omatahtsi soleerida. Võimumonopoli teke ei ole kunagi toonud kaasa head, alati lõpeb see ühtmoodi - võimuliialdustega. Viimaste hulka tuleb lugeda ka see, kui võimulolijad hakkavad ülekaalu ära kasutades ellu viima oma eesmärke, arvestamata teisi. Seetõttu on mõttetu arutleda selle üle, kas Keskerakond on Tallinna linna juhtinud hästi või halvasti. Ohtlik on juba ainuüksi fakt, et ühele jõule kuulub linnas ainuvõim. Ka asjaolu, et see on saadud demokraatlikul teel, ei muuda midagi. Keegi ei eita Tallinna arengut, aga see ei tähenda kuigivõrd, et peaksime heaks kiitma praeguse olukorra, pigistades silma kinni nende linnavalitsemise stiili osas.

Ka Elvale tuleks kasuks praegusest tasavägisem häälte jaotus, siis võtaksid erakonnad üksteist rohkem kuulda ja oleksid valmis koostööd tegema. See ei tee valitsemist lihtsamaks, vastupidi, kuid valitsejatel ei peagi lihtne olema. Tähtis on, et keegi ei saaks oma tahet peale suruda. Aktiivsed elvalased peavad omama võimalust kaasa rääkida linna arengus. Täna ei ole see alati võimalik isegi koalitsiooniparneril, otsustajate ring on nii kitsas.

Mõned erakonnad valdavad hästi kunsti, kuidas võimumehhanismi oma kasuks tööle panna, kuid selle asemel tuleks õppida koos tegutsemist, kompromisside otsimist ja sallivust.

Räägi valijale tõtt

Tunnustust väärib, kui linna on toodud euroraha ja teostatud suuri projekte. Kuid linna poolt tehtavad investeeringud ja muud kulutused ei ole kindlasti võimulolijate kingitus, vaid rahva enda raha eest avalikes huvides tehtav. Paljud projektid realiseeruvad sõltumata sellest, kes parasjagu võimul on. Teisi asutakse välja töötama ühe võimu ajal, lõpule jõutakse aga aastate pärast, kui tüüri juures on juba uued tegijad. Heaks näiteks on Elva vee- ja kanalisatsiooniprojekt. Keegi ei saa väita, et ainult tema on suuteline üht või teist eesmärki saavutama. Küll võib aga olla suur erinevus selles, millise kvaliteediga asju tehakse.

Ilmselge rahva eksitamine on tipp-poliitikute kandideerimine omavalitsustes, kus nad tegelikult ei ela. Selline käitumine on ainult erakondade endi, mitte valijate huvides. Eriti oluline on see siis, kui tegemist on võimulolevate erakondade esinumbritega. Kas meil omasid ei jätku, või peetakse neid liiga viletsaks? Põhjus on ju selge - mõju valimistulemustele.

Sama petlik on mulje jätmine, justkui oleks tegemist Riigikogu valimistega. Huvitav oleks näha, kuidas kavatsetakse näiteks Elvas töökohti luua - kas täiendavaid ametnikke tööle võttes? Või kuidas tagada kõikidele sotsiaalne turvalisus?

Kui lubadustest maha võtta riigi ülesanded (töökohad), sisutühjad asjad ("toetame veevärgi ehitust"), juba toimivad tegevused (Haigla säilimine) ning rahalise katteta utoopiad (uus linnakeskus), siis ei jäägi mõnel juhul midagi järele.

See kõik näitab suhtumist valijasse. Selle asemel, et asju selgitada, tekib segadust juurde, samas ei lubata ühtki reaalset asja.

Elvas kandideerivad mõnes nimekirjas ridamisi linna asutuste juhid. Kuidas käituvad nad võimaliku huvide konflikti korral, mis võib tekkida linna allasutust juhtides ja samaaegselt kõrgeimas võimuorganis osaledes?

Lubaduste kõrvale väärtused

Keda ja mille põhjal siis valida? Kas seda, kellel suurem plakat üleval oli? Või hoopis seda, kes rohkem nänni jagas? Või eelistada hoopis pealinnast saabunud blondi daami?

Valijal on oluline endale teadvustada, mida ta tegelikult soovib ja kes võiks seda kõige paremini saavutada.

Hoolikalt läbimõeldud programm ja selgelt sõnastatud eesmärgid on olulised, samuti usaldusväärsus. Inimestelt, kes juhivad riiki, omavalitsusi ja seeläbi tuntavat osa meie elust, ootame eelkõige usaldusväärsust. Et võiksime usaldada neile oma raha, laste hariduse, riigi kaitsevõime, oma pensionisüsteemi, kohaliku elu juhtimise ja palju muud olulist.

Ma ei ole päriselt nõus väitega, et iga rahvas on väärt oma juhte. Arvan, et mõnikord püütakse rahvast osavalt üle kavaldada. Aga selle vastu on rohtu - valija taiplikkus ja kindlameelsus. Siis saavutame olukorra, kus juhid väärivad meid.

Kas seekordsed valimised muudavad midagi?

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing