Maaelu maine paraneb
02.03.2010 | Kaia Iva | Maaelu, Elu
Eelmine aasta oli põllumehele väga raske. Nii kiiret kokkuostuhindade langust ei osanud keegi ette näha, samas vähenes riiklik toetus. Seevastu 2008. aastal oli piima kokkuostuhind vägagi rahuldav. Samuti maksti 2008. aastal lisaks Euroopa liidu toetusele ka meie oma riigi eelarvest maksimaalne lubatud toetus välja ning see jäi kärpimata isegi sügisel vastuvõetud lisaeelarve tulemusena.
Seega oli 2008. aastal Eesti ajaloos esimene kord, kus riik maksis põllumeestele Euroopas kokkulepitust võimaliku siseriikliku toetuse välja täies mahus ning see on ka absoluutarvudes aastate suurim. Riik oli oma poliitilist tahet põllumajandussektorit rahaliselt maksimaalses mahus toetada selgelt väljendanud. Soodsad kokkuostuhinnad kasvanud riiklik tugi lõi mõistagi ka ootuse, et see olukord säilib.
2009. aastal sattusid kokku kaks negatiivset asjaolu: järsk ja kiire põllumajandustoodete kokkuostuhindade langus ning üldine majanduskriis, mis laastas ka riigi rahakotti ning kärpida tuli muuhulgas ka riiklikke põllumajandustoetusi Mõistagi jäid puutumata Euroopa Liidust tulevad toetused ning neile vajalikud Eesti riigi omaosalused.
Selles kriitilises olukorras oli ka üks hea külg. Kui varem võis sageli kohata pisut iroonilist suhtumist põllumajanduse ikalduseaastatesse ning nuriseti ka makstavate toetuste pärast, siis nüüd üldise majanduskriisiga kogesid ka teised ettevõtlussektorid, et tootmises ei pruugi kõik sõltuda enda tublidusest vaid on olemas nn vääramatud jõud, liiati siis põllumajanduses. Tundub, et mõistmist tuli juurde ka selles vallas, et põllumajandustootmist ei saa päevapealt lõpetada, veel vähem soodsamate aegade saabudes jälle kiiresti alustada.
Selline üldine suhtumise paranemine käib käsikäes ka riigipoolse panusega. 2010.a aasta riigieelarve vähenes, samas põllumajandustoetused kasvavad märkimisväärselt, sh otsetoetuste lisamakse nn topupkoguni21%.
Mullu toetati Euroopa Liidu ja Eesti eelarvest põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku 3,3 miljardi krooniga - nii suured ei ole toetused ühelgi varasemal aastal olnud. Kui teada, et PRIA vahendusel määrati toetusi 36 153 korral, saab selgeks PRIA-le langev töömaht ja vastutus.
Toetustega seoses on sageli küsitud, miks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ,,kiusab" taotlejaid ning kontrollib liialt täpselt kõigi nõuete vastavust. Sageli tehakse ettepanekuid osa menetlusetappe ära jätta, usaldada taotlejat ning loota järelkontrollile. Mitmetel puhkudel on toodud positiivse näitena mõnd muud riiki ning kiidetakse, kui osavalt osatakse mõnes riigis reeglitest mööda vaadata.
Selles küsimuses on Eestis otsustajad igal tasandil seda meelt, et taotlejale ei tohi esitada liigseid nn ülipüüdlikkusest tekkinud nõudeid, kuid kontrolli kvaliteedi osas järeleandmisis ei saa teha ning ,,rehepapi tegemine" maksumaksja raha arvelt pole ühelgi juhul lubatud.
Välja kujunenud nõudlikkus taotluste suhtes on Eestis ära hoidnud ka selle, et proovitaks pettusega rasketel aegadel toetusi saada. Pettuste arv on meil Euroopa Liidu väikseim ning ka võlgnevuste summa püsib 0,2% juures toetuste kogusummast.
Ala arvan, et ei tootja, riik ega ükski maksumaksja ei taha olla olukorras, kus kergel käel väljajagatud miljonid tuleks meiepoolsete reeglite rikkumise tõttu Euroopa Liidu ühiskassasse tagastada.
Näiteks tuleb Euroopa Liidus põllumajandussektoris tagasimakstavatest summadest rohkem kui pool tasuda Itaalial, see on nn lihtsa rahajagamise hind. Mida see tähendab riigile majanduskriisi olukor
ras võime meie õnneks vaadata teiste vigade pealt. Selliste vigade ja pettuste vähesus on kindlasti üks tegur, mis ka siseriiklikult Eesti põllumehe mainet positiivselt kujundab.
Sel aastal on kavas maaelu ja põllumajandustoetusi maksta 4,3 miljardit, millest oluline osa kulub maaelu mitmekesistamisele ning külaelu arendamisele. Sedalaadi meetmete vajalikkus on üha enam kinnitust saanud. Rajatud või renoveeritud seltsimajad, lisandunud sportimisvõimalused ja turismiobjektid, heakorrastatud külakeskused, käimalükatud väiketootmised ja teenuste pakkumine. Kõik see on maapiirkondades eluliselt vajalik nii kohalikule elanikule antud ajahetkel kui ka tulevikule mõeldes. Sest külaelu areng, võimalused vaba aega veeta, saada teenuseid kodukohas, korrastatud ümbrus - see loob maaelule hea fooni ning kallutab ka linnaelaniku otsust tulla elama maale.
Hiljuti Varssavis põllumajanduspoliitika tuleviku üle arutlenud põllumajandusministrid leidsid samuti, et põllumajandustoetused peavad tulevikus veelgi rohkem sõltuma ühiskonnale pakutavatest hüvedest ehk lisaks toidu tootmisele ka korras keskkonnast ja teistest väärtustest, mida põllumajandus ühiskonnale pakub.
Põllumehe sihikindel töö, riigi maksimaalne võimalik abi ning Euroopa Liidu tugimeetmete oskuslik kasutamine piirkonna üldiseks arenguks parandab samm sammult maaelu mainet. Loodan, et selle lõhkumiseks ei kasuta poliitikud omakasupüüdlikku kampaaniat ,,oi kui halvasti kõik on". Näidates end võimaliku ainuaitajana teenitakse küll ehk mõni isiklik plusspunkt, kuid tehakse karuteene tegelikule põllumehele ja maaelanikule.
Allikas: Türi Rahvaleht
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6