Liitu uudiskirjaga

Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Aeg kavandada Pärnus strateegilisi muutusi

02.03.2010 | Peeter Prisk | Elu

Neljapäevasel istungil nädala eest kinnitas volikogu Pärnu linna käesoleva aasta eelarve kogumahus 592 miljonit krooni. See on ligi kümme protsenti väiksem kui eelmine. Näiliselt toimus kõik väga lihtsalt. Linnavalitsus kärpis ja vähendas kahe kuu jooksul massiliselt kõikidest valdkondadest nii palju kui võimalik ning volikogu kinnitas selle võimuliidu ilmse häälteenamuse positsioonilt pikema jututa.

Loomulikult tegi linnavalitsus väga lühikese ajaga ära suure töö. Oktoobri lõpuks oli selge, et eelarvega ei olnud eelmine linnavõim veel üldse tegelnud. Alustada ei tulnud tühjalt kohalt, vaid august. Kuu aja jooksul alles selgus, kui sügav see auk tegelikkuses on. Linna edasitoimimiseks ei olnudki muud valikut kui kokku tõmmata kõik, mida vähegi tõmmata andis.

Arusaadavalt on volikogus vastu võetud eelarves oma niinimetaud pehmed kohad, mille põhjal tulude laekumine on lotovõidu maiguga, kuid jooksvad kulud on vähemalt kontrolli all. Piltlikult kirjeldades on tulekahju kustutatud ja kuigi mitu hõõguvat kollet veel suitseb, saab nüüd mõelda ehitamisele.

Volikogu avanss

Eelarve on vahend plaanide elluviimiseks. Seetõttu on eelarve koostamise aluseks vaja püstitada pikaajalised strateegilised eesmärgid. Mõistetavalt ei olnud võimalik kahe kuuga eelarvet koostades lähtuda pikast perspektiivist. Nüüd aga on aeg võtta ette võimuliidu eesmärkide põhjalik kirjeldamine neljaks aastaks. Nende põhjal saab luua eelarvestrateegia plaanide elluviimiseks. Selliselt valmiva eelarvestrateegia järgi on kohe kevadest aeg alustada normaalses rütmis 2011. aasta eelarve ettevalmistamist.

Käesoleva aasta esimesed kuud annavad aimu maksulaekumiste prognooside paikapidavusest ja on aluseks uute kirjeldamisel. Pikaajalistest eesmärkidest ei ole koalitsioonil kindlasti puudu. Nimetan siin linnajuhtimise ülesehituse senisest ratsionaalsemaks muutmist, meetmeid töökohtade loomiseks, Pärnu maamaksureformi ja linnaruumi arendamise visiooni kokkuleppimist lähiaastateks.

Erafirmades vaadatakse äriplaan üle igal aastal. Samuti vaadatakse üle juhtimise struktuur äriplaani elluviimiseks. Neid firmasid, mis konkurentsis muutustega kaasas ei käi, ei ole varsti olemas.

Linn küll päris ära kaduda ei saa, aga konkurents linnade ja valdade vahel elanike eest on oma sisult niisama armutu. See, et iga inimene meeskonnas tegutseb alati õigel ajal ja viisil parima tulemuse nimel, on väga oluline eeldus konkurentsis püsimiseks.

Linnajuhtimise audit peab minema välja iga töötaja tegevuse analüüsini. Töö täisringi hindamine, arenguvestlused, eesmärgipüstitused ja töötaja perioodilised tegevusplaanid on selles valdkonnas tavapärane tegevus. Kuuldavasti on linnavalitsus struktuurianalüüsiga algust teinud.

Valimiste ajal rääkisid kõik kandidaadid töökohtade loomisest. Reaalselt on töötuse andmed nii Pärnus kui kogu riigis järjest halvenenud. Abinõud, mis paneksid mõnda riskivalmis töötut alustama Pärnus oma firmaga või välisinvestorit valima enda ettevõtte asukohaks just Pärnut, on kiiremas korras vajalikud.

Ettevõtlust soodustavate meetmete koostamine, volikogus vastuvõtmine, tutvustamine ja rakendamine on aeglane protsess. Seepärast ootame sellise sisuga eelnõusid volikogus juba sellel poolaastal.

Maamaksuseaduse muudatusega loodi 2009. aasta suvel võimalus vabastada linnakodanikud teatud ulatuses maamaksust. Kohalikud elanikud maksavad linnakassasse makse, mille eest muu hulgas koristatakse ja valgustatakse tänavaid, lükatakse lund ning hoolitsetakse haljasalade eest. Suvepuhkuste tarbeks soetatud korterites-majades üldjuhul linna maksumaksjaid ei ela, siiski viivad nende kinnistuteni hooldatud ja valgustatud tänavad. Õiglane oleks teha vahet kinnistute maamaksuga maksustamisel.

Maamaksust peavad olema vabastatud Pärnu linna elanike kodud ja maamaks peab olema kõrgem nendele, kes oma palgast linnaeelarvesse ei panusta. Siis võiksid kinnisvaraomanikud ise otsustada, kas nende tulumaks laekuks Pärnusse ja nad saaksid sellega maamaksusoodustust või ei. Maamaksureform tuleb kohe käivitada.

Maksumuudatuse ettevalmistamine on töömahukas protsess ja seepärast on vaja selle lähtekohtade väljatöötamisega kiiresti alustada. Selle kaudu suureneks linna eelarvetulu, aga linnaelanik saab oma kodu aluse maa maksuvabaks.

Poliitiline kokkulepe

Selle suhtes, et Pärnu linnaruumi ei ole arendatud eesmärgipäraselt, tunduvad olevat ühel meelel nii ajakirjanikud, arhitektid, linnakodanikud kui linnavalitsus. Üks asi on koostada lähteülesandele vastavalt planeeringuid, olgu need siis detailsed, teemalised või üldised, teine lugu on paika seada eesmärgid, kus ja mida inimesed selles kavandatud linnaruumis teevad.

Linnaruumi arengu visioon peab saatma kogu eelarvestamise ja planeerimise protsessi. Kas me tahame, et Rüütli tänav ja seda ümbritsev väike vanalinn oleks tulvil kauneid loomeinimeste töötube, suveniiriärisid ja söögikohti? Kui jah, peab linnajuhtidel olema selge tegevuskava, miks nimetatud ärid ja inimesed tahaksid sinna tulla. See on pikk soodustuste, ühiste ettevõtmiste ellukutsumise protsess, mille lõpuks kujuneb niisugune keskkond.

Kas arvate, et armsad Saksa väikelinnad või Haapsalu lossiümbruse tänavapilt on tekkinud iseenesest? Ei, selleks on kaua eeldusi loodud ja neid luuakse pidevalt.

Käesoleva aasta eelarve on kinnitatud ja juba elame selle järgi. Loodame, et järgmine aasta toob majanduse mõningase elavnemise ja kompenseerib vähegi jooksva eelarveaasta lõpuks jäävat miinust. 2011. aasta toob linnale hulgaliselt kulusid, mida seni pole makstud. Nimetagem kas või spordihalli miljoneid. Uue eelarve koostamine ja Pärnus jätkusuutliku elu kavandamine on linnavõimule palju raskem ülesanne, mille lahendamiseks volikogu praegu avansi andiski.

 

Allikas: Pärnu Postimees

Märksõnad

Peeter Prisk, Pärnu, eelarve, IRL, Isamaa ja Res Publica Liit

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing