Intervjuu: Põllumajandussektoris on oodata toetuste suurenemist
25.02.2010 | Ülle Kübarsepp | Maaelu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on põllumajandus tänavu Eestis sisuliselt ainus valdkond, kus toetused suurenevad. Eelmisel aastal tuli Valgamaale erinevate toetustena ligi 200 miljonit lisakrooni.
Paljud põllumehed on praegu mures: kas erimärgistatud diislikütus kaobki ära?
«Küsimus ei ole kütuse erimärgistuses, vaid madalama aktsiisimaksuga kütuse kasutamise võimaldamise viisis. See soodustus peab põllumajandusele kindlasti säilima ja säilibki. Käimas on aga diskussioon süsteemi tehnilise lahenduse üle.
Põllumajandusministeerium on teinud rahandusministeeriumile, kelle pädevusse aktsiisiotsused kuuluvad, ettepaneku säilitada aktsiisisoodustus põllumajanduses kasutatavale kütusele, kuid seda nii, et värvitud kütust poleks vaja.
Iga tootja saaks konkreetse kvoodi, mille alus on põllumajandusliku tegevuse suurus - näiteks haritava maa hektarid - ning arvepidamine käiks elektroonilise sooduskaardi abil või ettevõtja maksukonto kaudu maksuametis.»
Rahandusminister Ligi on välja toonud, et pigem tuleks kütuseaktsiisi tõsta. Milline on põllumajandusministeeriumi seisukoht?
«Seda kindlasti teha ei tohiks. Oleme niigi hetkel riikide hulgas, kus põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiis üks kõrgemaid.»
Eelmisel aastal jagati riigis maaelu toetamiseks 3,33 miljardit krooni. Kuhu enamus raha läheb ja kas Valgamaa erineb selles osas teistest maakondadest?
«Valgamaal tegutsejatele maksti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmetel mullu kokku ligi 179,2 miljonit krooni toetusi - saajaid oli kokku 1463 ning heakskiidetud taotluste arv 3962.
Suurima osa eraldatud toetusest moodustas ühtne pindalatoetus. 21,7 miljoni krooni eest tehti investeeringuid mikropõllumajandusettevõtetesse, 17 miljonit investeeriti loomakasvatusehitistesse ja 12 miljonit krooni põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri. Kokku toetati Valgamaa inimesi ligi poolesaja toetusmeetme alt.»
Mis hakkab juhtuma põllumajanduses pärast 2013. aastat, kui lõpeb praegune finantsperiood?
«See ei ole tänaseks veel otsustatud.
Oleme ka Eestis alustanud diskussioone, milline Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikus olema peaks. Arutellu on kaasatud näiteks põllumeeste esindusorganisatsioonid, keskkonnaorganisatsioonid, maaettevõtluse ja külaliikumise esindajad.
Märksõnad, mille üle kõige rohkem arutletakse, on põllumajandus ja keskkond, toiduga varustamise stabiilsus, suurem sidusus toiduahelas ning Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime.
Euroliidu põllumajandusministrid püüavad paika panna uue eelarveperioodi raamistiku, millest sõltub ka toetuste suurus.»
Valgamaal on peamiselt keskmise ja väikese suurusega maaettevõtted. Kas teil on ka positiivseid uudiseid väikeettevõtjaile?
«Jätkuvalt pakutakse näiteks põllumajandustootjate tegevuse alustamise, põllumajandusettevõtete ajakohastamise, metsade majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise, põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri, maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust.
Sellel aastal käivitub ühistegevuse toetamine. See võimaldab põllumajandustootjatel koonduda ning aidata kaasa ühisele turustamistegevusele.
Lisaks maksame kolme aasta jooksul täiendavat toetust kuni sajapealistele piimalehmakarjadele, et pehmendada madalate piimahindade mõju.
Maaettevõtja seisukohast üks olulisimaid on kindlasti majandustegevuse mitmekesistamise toetus, millesse põllumajandusministeerium aastani 2013 panustab ligikaudu 1,1 miljardit krooni. Eelmises taotlusvoorus sai heakskiidu ka neli Valgamaa projekti, millele määrati toetust üle 15 miljonit krooni. Sisuliselt toob see maakonda ligikaudu 30 miljoni krooni väärtuses investeeringuid.
Kahel eelmisel aastal läbi viidud väikeprojektide taotlusvoorudes on toetus määratud 33 Valgamaa ettevõtja projektile toetussummas 37,8 miljonit krooni. Projektid peaksid koos taotleja finantseeringuga tooma kaasa umbes 75 miljoni krooni eest investeeringuid.
Samuti on oluline, et Leader-meetme rakendamine on jõudnud vaheetapini ning sel aastal otsustatakse ära tegevusgruppide vaheline eelarvevahendite jaotus ülejäänud programmiperioodiks. Strateegia rakendamise esimesteks aastateks oli Valgamaa Partnerluskogu eelarve üle 22 miljoni krooni.
Valgamaa ettevõtluse arendamisele aitavad kaasa kindlasti ka meetmed, mis Valgamaa Partnerluskogu oma strateegias ette näinud nii kogukonna ettevõtluse kui ettevõtjate koostöö arendamiseks, aga ka ettevõtete investeeringuteks.»
Milline on üldine seis põllumajanduses, arvestades masu ja pikka külma talve?
«Põllumeeste tegevust mõjutab pigem majandusolukord kui ilm. Ilmad on küll külmad, kuid lumi on stabiilselt maas olnud ja maaharijad selle pärast väga muretsema ei pea.
Ülemaailmne olukord, mille tõttu kokkuostuhinnad suhteliselt madalad, on aga tõesti probleem. Positiivne on, et piima kokkuostuhind on võrreldes eelmise aasta keskpaigaga juba tõusnud ning rahvusvahelised analüütikud ennustavad järgmisteks aastateks turgudele stabiilsust.
Riik on ka omalt poolt püüdnud võimaluste piires tootjatele vastu tulla ning põllumajandus on tänavu sisuliselt ainus valdkond, kus toetused tõusevad. Seda ka Eesti riigi osaluse, mitte ainult Euroopa Liidu raha osas.»
Allikas: Valgamaalane
Märksõnad
Helir-Valdor Seeder, põllumajandus, toetused, ÜPP, kütus, talu
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6