Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Vastab põllumajandusminister. Maaharija on pidanud mõtlema, kas ja kuidas tootmist jätkata

20.02.2010 | Helir-Valdor Seeder | Maaelu

Tänasest hakkab igas Talu Lehe numbris ilmuma rubriik „Vastab põllumajandusminister", kus käsitlemist leiavad aktuaalsed põllumajandusküsimused ja -probleemid. Vastavalt kokkuleppele on põllumajandusminister nõus vas­tama maatootmist ja -elu puudutavatele päevateemalistele küsimustele.

Selleks on vaja oma küsimused esitada hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks (välja arvatud juulikuu) Raplamaa Talupidajate Liitu telefonil 489 4342 või saata need meilile alvar@raplataluliit.ee või alvar@rny.ee.

---

Viimase ligi kahe aasta ma­jandusraskused on põllumeest mitte lihtsalt puudutanud, vaid pannud iga maaharija väga tõsiselt mõtlema selle üle, kuidas ja kas üldse oma tootmist jätkata. Seetõttu ei ole imestada, et näiteks poliitilised vaidlused kütuseaktsiisi kompenseeri­mise teemal on põllumehed ärevusse ajanud.

Kütuse kompenseerimisest

Milline on siis täna olukord kütuse kompenseerimisega? Avalikkuses on kõlama jää­nud põllumajandusministee­riumi Soov tänast süsteemi muuta, sest see on ebamõistlik ja kulukas nii põllumehe kui ka riigi seisukohalt vaadates. Oleme esitanud rahandusmi­nisteeriumile, kelle pädevuses vastavad otsused on, kaks võimalikku lahendust, kuidas lõpetada kütuse värvimine ja säilitada aktsiisisoodustus. Oluline on siin rõhutada just soodustuse säilitamist, sest avalikkuses on kõlanud ka signaale, justkui püüaks põllumajandusministeerium kompensatsiooni üldse kao­tada. Sellised jutud on aga ilmselge liialdus - juba täna kasutab Eesti põllumees Eu­roopa Liidu (EL) mõistes kallist kütust, sest soodus­tused on siin Euroopa ühed väiksemad.

Ministeerium ise eelistaks lahendust, kus igale põllume­hele arvutataks tema harita­va maa suuruse ja tegevuse spetsiifika põhjal välja opti­maalne vajalik kütuse kogus. Kütuse ostmiseks seataks sisse aga nii-öelda kütusekaardi süsteem, millega on igal maaharijal õigus igast tanklast maksusoodustusega osta teatud kogus kütust. Nii kaoks vajadus kütuse värvimise järele, sest limiidi piires müüdaks talle tanklast soodusaktsiisiga tavalist diis­likütust.

Selline kord lahendaks ka näiteks tänavu talvel teravalt tõstatunud lume lükkami­se probleemi - iga talunik saaks ise valida, mis töid ta soodsama kütusega teeb, sest kui osa sellest kulub teede puhastamisele, siis tuleb osa põllutöid lihtsalt tavalise kü­tusega teha.

Teine võimalik lahendus kätkeks endas spetsiaalseid maksukontosid. Lühidalt seletades kehtestuks siis süsteem, kui põllumeestele arvestataks samuti välja op­timaalne sooduskütuse kogus. Kütust tuleks maaharijatel osta aga tavalise hinnaga ning aktsiisivahe kompenseeritak­se talle hiljem spetsiaalsele maksukontole. Täna on siiski juba kuulda olnud, et vähe­malt Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmeid selline süs­teem ei rahuldaks, mistõttu püüame omalt poolt eelistada esimest lahendusvarianti.

Kas ja kuidas kütuseakt­siisi kompenseerimise kord muutub, sõltub siiski eelkõige rahandusministeeriumist. Põllumajandusministeerium saab siin olla vaid lahenduste pakkuja ja selgitaja. Enese­kindlust lisab meile aga tõik, et meie ideid on igati mõist­likuks pidanud maksu- ja tolliamet, kes kütuse kompen­seerimise korda reaalsuses ellu viima peaks hakkama. Ka nende hinnangul muutuks kütuseaktsiisi kompensee­rimise kord sellisel viisil läbipaistvamaks, lihtsamaks ning riigile odavamaks.

Võsatoetusest

Kahtlemata ei ole aga ainult kütuseaktsiisiga seonduv see, mis põllumeeste meeli ärevil hoiab. On nii praktilisemaid kui ka emotsionaalsemaid mu­resid, sest ärevad ja raskemad ajad muudavad inimesed ikka tundlikumaks ja tähelepa­nelikumaks. Üheks selliseks teemaks on viimastel kuudel olnud lühikese raieringiga kultuuride kasvatamise toetus ehk rahva suus võsatoetuseks ristitu.

Kuigi nime poolest võsatoetus, on siiski selge, et ei Eesti riik ega Euroopa Liit kavatse põllumaade võsastumist toe­tama ja sellele peale maksma hakata. Asja seletamiseks tuleks tagasi minna mõne aasta tagusesse aega, kui uued liikmesriigid ja sealhulgas ka Eesti soovisid ligipääsu energiakultuuri kasvatamise toetusele.

Seetõttu kehtestati ka Eestis energiakultuuri kasvata­mise toetus muuhulgas ka energiavõsa kasvatamiseks ühise pindalatoetuse (ÜPT) õiguslikul maal. Tänaseks on see toetus kadunud, kuid on tekkinud vajadus määratleda puuliigid, mida nii-öelda ener­giavõsana ÜPT alusel maal edaspidi kasvatada tohib. Mullu detsembris küsisimegi tootjate esindajatelt, millised puuliigid sellesse loetellu kuu­luda võiksid. Kahetsusväär­selt võimendas osa tootjaid selle aga riigi sooviks toetada põllumaade võsastamist.

Tänaseks oleme jõudnud lahenduseni, mille põhjal tohib tulevikus ÜPT alusel maal energiavõsana kasva­tada paju, mille raieringi pikkuseks on määratud viis aastat.

Oluline on silmas pidada, et energiavõsa tohib kasvatada vaid maal, mille boniteet on kuni 35 punkti, kus ei ole tehtud maaparandustöid ning võsa kasvatamiseks tuleb saada nõusolek Põllumajan-dusametilt. Usun, et tegemist ei ole asjaga, mis võiks Eestis massiliselt levima hakates meie põllumajandust sure­tada.

Täiendav toetus piimatootjale

Sestap olekski tegelikult oluli­sem rääkida täiendavatest toe­tustest, mida tänavu eelkõige raske majandusliku olukorra tõttu näiteks piimatootjatele makstakse. Tõsi, täiendavad toetused ei ole väga suured, kuid kindlasti on neil oma positiivne mõju. Näiteks kuni l00pealiste piimakarjade oma­nikud saavad tänavu iga leh­ma pealt 800 kuni 1000 krooni täiendavat toetust. Samuti on Eestil piimatootjate vahel või­malik jagada Euroopa Liidu täiendavat piimatoetust, mida Eestile on pisut üle 20 miljoni krooni.

Üksiku piimatootja tähen­duses ei ole toetus kuigi suur, kuid Eesti piimandusele tervikuna on selline summa kindlasti oluline.

Teraviljatoetuse asemel põllukultuuri otsetoetus

Alates sellest aastast ei maksta tootmisega seotud teraviljatoetust ehk siis ei ole konkreetse taotlemise aasta toetus seotud kohustusega sa­mal aastal kasvatada näiteks nisu või otra.

Selle arvel vabanev raha makstakse ajaloolisel referentsil põhineva põllukultuu­ri täiendava otsetoetusena toetusõiguse alusel. Ehk siis sisuliselt jagatakse raha pisut ümber ning tootja sellest kuigi palju ei kaota.

Muudatused alates 2013. aastast

Muud täiendavad otsetoetused jätkuvad sarnastena tänasele kuni 2012. aastani. Suuremaid muutusi on oodata pärast 2013. aastat, kui algab Euroopa Liidu uus finants-periood ning ka muudetud põllumajanduspoliitika. Mil­line see aga olema saab, on täna veel vara öelda, sest Euroopa Liidu tasemel ei ole sisuliste tulevikuaruteludega veel alustatud.

Küll aga otsime riigis pa­rimaid võimalusi, kuidas tulevikus jätkata ning sel­lesse protsessi on kaasatud kõigi talunike ja põllumeeste esindajad.

Artikkel ilmus Nädalise ühe osana ilmunud MTÜ Rapla Nõuandjate Ühenduse väljaandes Talu Leht Nr.2 (136)

 

Allikas: Nädaline

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, põllumajandus, maaelu, kütuse kompenseerimine, võsatoetus, täiendav piimatoetus

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing