Ütle üks ilus emakeelne lause!

13.06.2008 | Tõnis Lukas | Haridus

Prantsuse ajaloolane Charles Eynard kirjutas 1849. aastal (silmapaistva) baltisaksa haritlase ja seltskonnadaami Juliane von Kriideneri biograafia (,,Vie de madame de Krudener", 1-II; raamat on võrgus Google'i kaudu vabalt kättesaadav). Teos, mida Eynard'i tuntud korrektsuse tõttu ka edaspidi usaldusväärseks on peetud, pakub huvi muu hulgas ka seepärast, et seal on ära toodud eestikeelne lause üle silla minemisest. Nimelt arutletud ühel keisrinna Katariina intiimsemal koosviibimisel keelte ilu üle ja toodud näiteks küll kreeka, küll itaalia keelt, mille peale hüüatanud krahv Stackelberg: „Te unustate ära ühe keele, milles näiteks lihtsad sõnad „passez le pont" kõlavad „taize, taize se hullah!"" „Kui võluv ja õrn. See on pehmem kui itaalia keel, mis keel see küll peaks olema," õhanud keisrinna. „Eesti keel," vastanud Stackelberg, Eynard'ile viitab ka Nils B. Sachris oma artiklis (Lisandusi teadmistele Juliane B. von Krüdenerist. - Akadeemia 2004. nr 11).

Soomlased teavad jälle, et 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel kaalutud keelte kaunidust ja nende kuulus lauljanna Aino Acte esitanud seal lause „Aja hiljaa sillalla" (vt ka Tõnu Tender, Kadri Vider, Keelte iludusvõistlus uuel ringil. - Sirp 18.04.2008).

Viiekümne elujõulisema hulgas

Paul Ariste sõnul on maailma kauneim keel iga inimese emakeel. Akadeemiku mõttega tuleb nõustuda: keelte kõnelejate valik läheks lahku, objektiivset võrdlusalust oleks peaaegu võimatu leida. Keele ilu peitub kuulaja kõrvades. Keelevõistluse legendid on siiski mõistetavad: „kõrge koht keelevõistlusel" tegi just ärkamisajast tõusnud eestlase iseteadvusele kõdi, mistõttu kujunes ta eluiga päris pikaks. Eelmise sajandi kolmekümnendatel, kui legendi rahvuslik-propagandistlikel eesmärkidel käsutada püüti, tekkis vähemalt haritumas seltskonnas sellele juurde vabandav seletus, et tegemist on pigem nn. linnalegendiga ja mitte tõsilooga. Halba pole sellises legendis ometi midagi, sest muu hulgas näitab see meie hoolimist oma keelest ja usku, et selle ilus kõla on võlunud teisigi.

Tuleb aga öelda, et rahvana on meil enesekindluseni veel pikk tee minna, sest nagu kinnitas Martin Ehala paar kuud tagasi ühel keelekonverentsil, jääb talle alati, kui ta kusagil auditooriumis küsib, kuhu eesti keel võiks maailma u 6000 keele hulgas oma elujõulisuse poolest paigutuda, silma ennekõike alaväärsus. Isegi hea, kui pakutakse, et oleme oma keelega esimeses pooles, kuid vahel tahetakse end arvata veelgi tagapoole. Seda ilmselt eestlaste harjumuse pärast mõelda end väikseks rahvaks. Tegelikult on oma riigini jõudnud vaid pisut üle 200 rahva, kusjuures paljudel ei ole põhirahvuse kodukeel sugugi riigikeel. Meil on. Ja kui mõelda, kui paljudel rahvastel on käsutada emakeelne arvutitarkvara, siis on meil eeldused olla 30 või vähemalt 50 elujõulisema keele kandja hulgas. Kas me kasutame kõiki oma võimalusi?! Mina hakkasin eestikeelsel programmi tarkvara kasutama alles hiljuti. Mitte et sellest tegelikult töös midagi muutuks, aga - põhimõtte pärast. Ka riikliku programmi alusel sel aastai paljudele õpetajatele eraldatavate sülearvutite kasutajad peavad olema valmis pruukima eestikeelset tarkvara.

Enesekehtestamisele peaksid olema suunatud kõik keelega rahvad, kui nad alles jääda tahavad. Mitmed keeleteadlased, näiteks Alaska ülikooli professor Michael Krauss, on avaldanud kartust, et sel sajandil võib hääbuda suur osa (kuni 90%) maailmas kõneldavatest keeltest.

Teame, et tänapäeval käib maailma keelte vahel karm olelusvõitlus. Üleilmastuvas maailmas satuvad löögi alla eelkõige väikese kõnelejate arvuga keeled. Siinkohal on kindlasti õigustatud jõupingutused eesti keele kui teadus- ja ülikoolihariduse keele arendamiseks ja säilitamiseks. Kui me ei pinguta kraadiõppe ja teadusterminoloogia eestikeelsena arendamise nimel, siis muutub ingliskeelseks esmalt küll ehk ainult doktoriõpe, kuid seejärel langevad doominokividena ka magistri-, bakalaureuse-, aga seejärel juba gümnaasiumiõpe. Tahetakse ju ettevalmistust järgmiseks astmeks saada ikka juba sellega sarnastel alustel.

Mure keelte püsimise pärast on üleilmne, mistõttu on UNESCO kuulise kommunikatsiooni aastaks, aga ka rahvusvaheliseks keeleaastaks, rõhuga nii keelte mitmekesisusel kui keeletehnoloogia arengul.

Kõnetehnoloogia

Mis aitaks säilitada Euroopa ja maailma keelelist mitmekesisust? Mis võiks 21. sajandil tugevdada keelte elujõudu? Võimalik lahendus on keele tehnoloogiline jätkusuutlikkus,
mis annab ka väikese kõnelejaskonnaga keeltele tulevikuvõimaluse.

Säilimise ja ajaloolise mälu huvides on tehnoloogiliste uuendustega kaasa mindud varemgi. Kirjutatud eesti keel sai elujõu tänu trükikunsti leiutamisega samal ajal Euroopas levinud ideedele edastada jumalasõna emakeeles, s.t eestikeelsele piiblitõlkele. Ei maksa unustada, et need lääne kultuuriareaali keeled, millesse 19. sajandi alguseks polnud piiblit tõlgitud, on tänaseks sisuliselt hääbunud.

Praeguseks on eesti keel ühena Euroopa Liidu ametlikest keeltest seisundis, mis lubab selles keeles kõneleda kõigil ametlikel foorumitel ja laseb sellesse tõlkida kõik olulisemad üleliidulised dokumendid. Kui president Konstantin Pats pidi omal ajal püüdma raadio teel osale Euroopa rahvastele ennast selgeks teha ladina keeles, siis Toomas Hendrik Ilves saab teistele riigipeadele kõneleda eesli keeles. Staatuse tõusu tõttu on laienenud ka huvi eesti keele vastu maailmas: seda õpitakse koolides ja ülikoolides senisest rohkem. Kui me oma keele kõnelemist ja levitamist tõsiselt võtame, võime seada eesmärgiks jõuda 1 5 miljoni eesti keele oskajani juba ülejärgmisel aastakümnel.

On üsna kindel, et paljudele igapäevaseadmetele tekivad lähiaastate jooksul juurde häälega juhitavad funktsioonid, eriti siis, kui mõlemad käed ja silmad on seotud muu tegevusega. Hea näide on auto navigatsiooniseade. Seejuures pole sugugi tähtsusetu, kas seade räägib ja saab aru talle rahvuskeeles öeldust või tuleb temaga suhelda näiteks inglise või saksa keeles. Perenaise kooki hõigatud korraldused külmkapile või kohvimasinale kuuluvad ehk ulmeliste veidraile valdkonda, aga võiksid siiski olla emakeelsed, et eesti keel ise ei taanduks „köögikeeleks".

Keeletalgud

Niisugusest lähtekohast kasvaski välja mõte pöörata tähelepanu keelte mitmekesisusele ja selle säilimise võimalikkusele ning iga rahva emakeele kaunidusele ja ainukordsusele. Kuidas siis selle keele igaviku otsimine just praegu võimalikult suurt tegelikku tähelepanu võiks pälvida? Selleks tuleks tuua ühtpidi välja tema arengujõulisus ja teistpidi erakordne kõla. Seda saab teha vaid võrdluses - mitte mingil juhul tihedas võistluses teistega, vaid oma tugevusi rõhutades. Tähelepanu annab aga koondada just nüüd, kui tähistame võrdlemisi laialt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva.

Esialgu pikkusin välja omaaegsete müütiliste üleilmsete keelevõistluste „kordamise" idee. Ettepaneku tegin esimest korda suurema avalikkuse ees keeletehnoloogia konverentsil eelmisel sügisel. Keeletehnoloogid ajasid küll silmad suureks, aga võtsid idee hästi vastu. Et võistluste motiiv olümpia-aastal kaasamõtlejaid liiga ei hirmutaks, olen edaspidi kutsunud osalejaid keeletalgutele - kõlab palju demokraatlikumalt ega tekita kultuurišokki.

Emakeelepäeval pöördusingi avalikkuse ja eriti koolilaste poole üleskutsega osa võtta selleks ajaks juba korralikult läbi mõeldud keeletalgutest ja saatma haridusministeeriumisse eestikeelseid lauseid, mis võiksid kõlaliselt, välteliselt, rütmiliselt või muul moel iseloomustada just meie keelt. Lauseid koguti eesmärgiga teha valik ja lasta neid öelda eri keelte kõnesüntesaatoritel, et võrrelda seejärel tulemusi omavahel, aga ka inimhääle väljaöelduga.

Kui koguda kokku Euroopa keelte tarbeks loodud kõne süntesaatorite väljastatud eestikeelsed laused, saab iga eestlane olla keeleekspert ja leida kõnesüntesaatorite tulemuste võrdlemisel üles eesti keele kõlalised iseärasused, mida teiste keelte jaoks loodud süntesaatorid järele teha ei suuda. Laiendame algatust vähemalt Euroopasse, et ka teiste Euroopa riikide kodanikel oleks võimalus teadvustada oma keele kõla erilisusi ja samal ajal aimu saada keeletehnoloogia ees seisvatest konkreetsest keelest sõltuvatest probleemidest. Eriti õpetlik on see aga kooliõpilastele. Seepärast pöördusin just teiste maade haridusministeeriumide poole palvega leida kõnetehnoloogiakeskuste kontaktid ja nimetada omakeelseid kauneid ja iseloomulikke lauseid - ühesõnaga võita meie korraldatud rahvusvahelistes keeletalgutest osa. Oleme koos kaastöölistega korranud üleskutset korduvalt nii diplomaatilist liini mööda kui ka rahvusvahelistel haridusfoorumitel teiste riikide esindajatele. Huvi on olnud heatahtlik ja küllalt lai. Just haridusministrite kaasabil jõuame talgute teises pooles nende maade kooliõpilasteni, kes saavad ka nii nagu ka meie omad samuti keelte erisuste ja ainulaadsuse kogemuse. Sellest sünnib ka kindlasti senisest rohkem austust ja tähelepanemist teiste rahvaste kultuuri vastu. Praeguseks on osavõtust teada andnud Taani, Prantsusmaa, Austria, Tšehhi, Rootsi, Leedu, Ühendkuningriik, Holland, Läti, Soome. Kreeka, Poola, Belgia ja Bulgaaria. Keeletehnoloogiakeskusi, kellelt palume kõnesünteesi, on ligi 30.

Parim lause käes

Üleskutse tulemusena laekus Eestist 116 lauset. Mitmel juhul olid laused välja valitud teistega koos/kollektiivselt ja saatjaks märgitud kool vm klass. Tahan nimetada eraldi Tallinna ühisgümnaasiumi, Viljandi Jakob gümnaasiumi ja Tihemetsa põhikooli, kust saadeti mitu või isegi palju lauseid.

Esitatud lausete esialgsegi analüüsi järel saab öelda, et eestlane tajub intuitiivselt väga hästi seda, mis teeb eesti keele ainulaadseks ja ka kauniks. Need sõnad ja laused sisaldasid II ja III välte erinevust, palatalisatsiooni, eesti keelele iseloomulikke ja teistes keeltes sageli puuduvaid diftonge, nn täpitähti jne. Need on iseärasused, millega teistele keeltele kohandatud süntesaatorid võivad jääda hätta. Küsimus pole siiski kõnesüntesaatorite paremusjärjestuses või võrdlemises, selle võrdluse teaduslikus korrektsuses või adekvaatsuses, vaid nende rolli laiemas teadvustamises. Tegelikult avaneb siit veel uus aspekt, mille poolest on need talgud kasulikud: keeleteadlased saavad uut tarbevõrdlusainest kõnesüntesaatori arendamiseks.

Nii keeletalgute tulemustest kui keeletehnoloogiat tutvustavatest materjalidest koostame sügisel CD, mida saab kasutada nii õppimiseks kui näitlikustamiseks. Tulemusi tutvustatakse ka teistes riikides.

Tänaseks oleme jõudnud lõpuks ka tegelikult iseloomulikuma eestikeelse lause valimiseni. Kindlasti ei selginud see meistrivõistluste-laadsel võistlusel, ettepanekute hulgast valisid keeleteadlastest koosneva ning haridus- ja teadusministrit nõustava Eesti keelenõukogu liikmed välja kümmekond. Neist enim asetusi sai Tihemetsa põhikooli 7. klassi õpilase Häili Lingi pakutud lause ,,Üle oja mäele, läbi oru jõele". Mõnes mõttes oleme sama kaugel kui sada aastat tagasi, aga nüüd oleme sinna jõudnud ise, oma keeletalgutel.

Allikas: Sirp

Ütle üks ilus emakeelne lause!

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing