Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tulevik on minevikust helgem!

11.02.2010 | Helir-Valdor Seeder | Majandus, Maaelu

2009. aastale on raske võrdset leida - nii kiiret ja suurt kokkuostuhindade langust ei ole aas­taid olnud. Põllumees, nii suur kui väike, on silmitsi seisnud sissetulekute languse­ga, mida ei suutnud pehmendada ka si­sendite mõningane hinnalangus.

Kõikehõlmavat statistikat lõppenud aastast veel küll ei ole, kuid mingid indikatsioonid leiab Eurostati aasta lõpus aval­datud Euroopa Liidu ja sealhulgas ka Ees­ti põllumajandusstatistikast. Selle järgi kaotas Eesti põllumajandusettevõtete ko­gutoodang mullu oma väärtusest 15% ning sisenditele tehtavad kulutused vähenesid samal aja 10 protsenti.

Põllumajandust ei saa siiski vaadata muust maailmast eraldiseisvana. Vähemalt sama suure - kui mitte suuremagi - langu­se teevad läbi pea kõik majandusharud nii meil kui mujal. Põllumajandusele aga pa­neb nii ühiskond kui ka Euroopa Liit oma ühispoliitika kaudu märksa suuremad ootused ja karmimad nõuded kui teistele valdkondadele. Selge erinevus põllumajanduse ja muude eluvaldkondade vahel on aga see, et suurtootmist ei ole päeva­pealt võimalik lõpetada ja selle taastamine on väga kapitalimahukas ning aeganõud­vam kui teistes majandusharudes.

Põllumeeste mured on seotud maailmamajanduse halva käekäiguga

Vaatamata raskustele ja sellele, et riik ei toimi veel ideaalselt, usun siiski, et meie möödunud aasta tegevustest leiab rohkem positiivset kui negatiivset. Seda eriti just riigi tänast olukorda ja rahakoti paksust ar­vestades. Põllumeeste mured on ju kinni eelkõige maailmamajanduse halvas käe­käigus ja sellest tulenevates madalates kokkuostuhindades ning riik püüab seda oma võimaluste piires pehmendada. Pa­raku ei saa põllumajandust vaadata muust Eestist eraldiseisvana ning kui vastumeel­ne see meile ka ei tunduks, peame me en­da kõrval nägema omade probleemidega ka õpetajaid, tuletõrjujaid, meditsiiniõdesid ning teisi ühiskonnale vajalikke huvi­gruppe.

Toetused tulid varem, kuid kimbutasid maksuvõlad

Positiivsena võib lõppenud aastast kind­lasti välja tuua toetuste väljamaksetega seonduva. Olemasolevate toetuste välja­maksmisel on PRIA möödunud aastal ol­nud varasemast kindlasti operatiivsem.

2009. aastal maksti põllumajanduse ja maaelu toetamiseks kokku ligi 4 miljardit krooni, eurorahasid kasutataks kõige kii­remini just selles valdkonnas, ühine pindalatoetus maksti praktiliselt täies ulatuses välja juba detsembri alguses, mitmed top-upi toetused maksti mullu varasemate aastatega võrreldes kuni kuu aega varem.

Vaatamata ebameeldivale üllatusele Riigikogus - erimärgistatud kütuseaktsiisi tõusule - võib eelmise aasta kordamine­kuks lugeda ka 2010. aasta riigieelarve põl­lumajandus- ja maaelutoetuste osa. Peale põllumajandustoetuste tõusevad sellel aastal väga vähesed toetused. Ja seda olu­korras, kus riigieelarve puhul ei räägita ül­disest kasvust, vaid vähenemisest. Esimest korda saame tõdeda, et põllumajandus on valitsuse eelarvepoliitika üks suuremaid prioriteete. Toetuste suurenemise kõrval ongi selline poliitilise suhtumise muutus põllumeeste suurimaks võiduks lõppenud aastal.

Halva maitse jätab eelmisest aastast siiski suhu sügisene maksuvõlgade ümber käinud trall, mis piiras mõneks ajaks olu­liselt paljude põllumeeste võimalusi oma rahaga vabalt ümber käia. See on meile kindlasti õppetunniks selle kohta, kuidas tulevikus teiste riigiasutustega konkreet­semalt suhelda ning vähem kainele loogi­kale loota.

Tulevik on helgem

Möödanikust olulisem on siiski tulevik -tehtut ja olnut enam muuta ei saa, kuid os­kuslik toimetamine tulevikus, on iga põl­lumehe edu võti.

Väga üldistatult võib öelda, et toidu tootmine on tulevikus perspektiivne ma­jandusharu. Rahvusvahelisel tasemel on ennustatud, et 2050. aastaks suureneb maailmas toiduainete vajadus 70 protsen­ti. Põllumaa hulka nii palju kasvatada ei ole võimalik, seetõttu muutubki oluliseks põllumehe oskus maad harida ja sealt loo­dust säästvalt võimalikult suurt toodangut saada. Eestlastel on need oskused kahtle­mata olemas.

Hinnad on visad tõusma

Pilk viimaste kuude kokkuostuhindadele lubab oletada, et ka majanduslikult peaks olukord minema kergemaks.

Alates suvest on piima keskmine kok­kuostuhind Konjunktuuriinstituudi and­metel kasvanud juba üle poole krooni ning on ületanud kolme ja poole krooni tase­me.

See ei ole kindlasti piisav ja ei kompen­seeri veel loomakasvatajate tegelikke ku­lutusi, kuid oluline on just positiivne trend. On paramatus, et hindade langus toimub kiiremini kui nende tõus.

Mõningast kasvu ootavad eksperdid ka teraviljahindade osas, kuigi seal ei ole en­nustused nii positiivsed. FAO ja OECD hinnangul jääb teravilja keskmine hinna­tõus järgmistel aastatel küllalt kesiseks ning hindade paari aasta taguste taseme­te taastumist niipea ei oodata.

Muudatused korralduslikul poolel

Hinnamuutused puudutavad eelkõige põl­lumajanduse majanduslikku poolt, alanud aastal on aga oodata mitmeid muutusi ka põllumajanduse korralduslikul poolel.

Olulisemateks on nendest kindlasti nõuandeteenistuse koordineerimise mi­nek EPKK käest MESi haldusalasse ja Põl-lumajandusameti loomine, kuhu koonda­takse taimetoodangu inspektsioon ja maa­parandusbürood.

Mõlemad muudatused on kantud eel­kõige soovist muuta asjaajamine meie klientidele lihtsamaks. Kui seni pidi inime­ne jooksma mööda erinevaid asutusi, siis uuest aastast saab kogu paberimajandu­sega ühele poole ühes kohas. Ühest kül­jest muutub asjaajamine inimesele lihtsa­maks, teisalt saab efektiivsemalt toimida riik. Vähetähtis ei ole ka nii-öelda värske pilk, millega mõlemat valdkonda nüüd vaadatakse - mõlema muutuse kandev eesmärk on ju parema teenuse pakkumi­ne põllumeestele.

Põllumajanduse ja maaelu mainet saab parandada koostööd tehes

Et lugejaid liigse jutuga mitte ära tüüdata, kirjutaksin lõpetuseks veel vaid ühest as­jast, mis südamel - põllumajanduse ja maaelu mainest. Usun, et ma ei pea ühte­gi põllumeest maaelu ja sellega kaasneva vajalikkuses veenma, küll aga tuleneb sel­le nimel tööd teha laiema avalikkusega. Eestlane on kiiresti linnastunud ja aru­saam maaelu rollist meie ühiskonnas muutub iga päevaga ähmasemaks.

Selgitustöö nimel peavad ühtemoodi pingutama nii ministeerium kui sektor. Tänases olukorras aga, kus põllumehi esindab mitu organisatsiooni, on koostöö ja ühine sõnum üliolulised. Selle saavuta­miseks tuleb vabaneda ajaloolistest vastu­oludest ja erimeelsustest, mis eeldab kõi­kide osapoolte järeleandmist ja koostöö­tahet.

Vaid ühtsena ja ühtsete sõnumitega on võimalik ennast kuuldavaks ja arusaada­vaks teha. Vastasel juhul koondub avalik­kuse tähelepanu konfliktile, mitte tegeli­kele probleemidele.

Oluline on raskuste kõrval ka rohkem esile tuua õnnestumisi ja seda positiivset, mida maaelu ja põllumajandus endas si­saldavad. Arvestades, et Eesti Põllumees­te Keskliit on üks olulisematest põllumees­te esindusorganisatsioonidest, on teie rol­li selles raske alahinnata. Selleks jõudu ja jaksu!

 

Allikas: Eesti Põllumees

Märksõnad

Helir-Valdor Seeder, maaelu, põllumajandus, toetused

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing