Intervjuu: Mardi: Jaanuaris kolmandiku paisunud küttearved muserdavaid ühistuid
07.02.2010 | Urmas Mardi | Tallinn, Majandus
-Kas korteriühistute jaoks on käesoleva talvel küttearved olnud probleem?
Ikka on. Korteriühistute liit statistikat ei koosta, kuid hea tavana küsime ühistu juhtide käest, et kuidas neil olukord on. Mure on selles osas olemas küll. Paljudel ei ole jaanuari arveid esitatud, kuid võrreldes detsembriga võib julgelt väita, et jaanuari arve on kuni kolmandiku võrra suurem.
-Kui palju on tõsiselt problemaatilisi ühistuid, kus on palju inimesi sel talvel arved maksmata jätnud?
On teada selliseid näiteid küll, kuid üldjuhul ei ole nad korteriühistute liidu liikmed. Siiski leidub neid ühistuid, kes paluvad meie käest võlgnikega käitumisel õigusabi. Korteriühistute liidu Tallinna liikmete seas päris selliseid ühistuid teada ei ole, kus kohustused teenusepakkujate ees täitmata jääksid.
-Mida Te täpselt silmas peate selle kohustuste täitmata jätmise all?
Kõige halvem on see kui jätad elutähtsate teenuste osutajatele arved maksmata. Praegusel ajal on kõige hullem probleem küte, kuid ka vesi ja elekter. Elektri puhul on olukord parem, sest suuremal osal korteriomanikest on personaalsed lepingud Eesti Energiaga, mis tähendab, et kui keegi võlgu jääb, siis see ei tekita ühistule probleeme. Samas sooja ja vee lepingud on kõik sõlmitud läbi ühistu, mille taga on korteri omanik.
-Kas saab rääkida mingist piirkonnast, kus on kõige rohkem probleemseid ühistuid?
Kuigi me ise Ida-Virumaal ei tegutse, võib siiski öelda, et seal on olukord kõige hullem. Tallinnas on pikalt tegutsenud ühistutes kord enam-vähem majas. Igas majas on võib-olla üks kaks võlgnikku. Kõige rohkem on probleeme nendes majades, millel on arendaja poolt näiteks pooled korterid müümata.
-Mis seal siis see probleem täpsemalt on?
Lepingul on alati kaks poolt. Soojatootja sõlmib lepingu korteriühistuga. Korteriühistu esitab näidu ja soojatootja arve. Korteriühistu asi on oma korteriomanike vahel see näit proportsionaalselt ära jagada, koguda raha kokku ning maksta arve ära.
Kui on aga tegemist sellise majaga, kus arendaja on pankroti äärel või juba pankrotis ning tal pole vahendeid korterite eest maksta, siis tekib selline olukord, kus elanikud peavad ka tühjade korterite eest soojatootjatele maksma, sest leping on sõlmitud korteriühistuga.
-Kui suurt rolli mängib kõrge töötusetase tasumata arvete juures?
Tegelikult see ongi põhiline argument. Kui sa kaotad töö, siis satudki kohe sellesse raskemasse kihti.
-Mis siis saab kui inimene otsutab lihtsalt kütte eest enam mitte maksta? Milliseid samme üldjuhul kõigepealt astuma hakatakse?
Korteriühistul peab majandustegevusest tekkima mingisugune kapital. On kaks olulist kapitali. Esimene kapital on seadusega ette nähtud osakapital. Miinimumnõude kohaselt ei tohi see olla väiksem kui iga korteri kohta ühe kuu maksed. Sisuliselt ühe kuu reserv peab korteriühistul alati olemas olemas.
Teine oluline komponent on remondifond, kuhu inimesed iga kuu maksavad ja siis päeva lõpuks otsustakse, mis tehakse, kuna maja on vaja remontida.
Need kaks kapitali on ühistutel need, mis nad ellu jätavad. Juhul kui inimesed ei maksa, siis hakkavad nad neid sääste sööma seni kuni võlgnikega tegeletakse.
Kui asju on võimalik kohtuväliselt lahendada, siis ühel hetkel need võlanõuded rahuldatakse. Kui see ei õnnestu, siis pole midagi muud teha kui pöörduda kohtu poole ning järgnevalt asub tegutsema kohtutäitur.
Allikas: EPL Online
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6