Euroopa Liit üritas taas hüpata üle oma varju

16.06.2008 | Andres Herkel | Euroopa

Esimene kord oli siis, kui valmistati ette suurejooneline põhiseaduslik lepe ja see kõrbes Prantsusmaa ja Hollandi referendumitel. Lissaboni reformilepe oli mõeldud palju tagasihoidlikumana, aga nüüd lasid iirlased selle oma rahvahääletusel allavett.

Palju on räägitud sellest, et rahvahääletuste ebaõnnestumine ei peegelda päris hästi suhtumist leppesse, mida hääletatakse. Euroopa tulevikku kujundada üritanud lepped on liiga mahukad ja abstraktsed selleks, et olla referendumiküsimusena mõistetavad. Prantslaste "ei" oli omal ajal selgelt sisepoliitiliste pettumustega seotud, Euroopa põhiseaduse leppe referendum kujunes sisuliselt protestihääletuseks. Nüüd otsitakse ja ilmselt ka leitakse samu elemente Iirimaa referendumi ebaõnnestumises.

See kõik võib õige olla, aga sisulisemad küsimused on mujal. Kui rahva ette tuuakse küsimused, mille olemust rahvas ei adu, siis on mingi tõrge muudes otsustuslülides. Kui mõne organisatsiooni puhul muutub otsustusmehhanism põhiküsimuseks ja sisemise ülesehituse probleeme ei suudeta adekvaatselt lahendada, siis on see halb märk. Mõelgem, kui palju energiat pandi Euroopa Tuleviku Konvendile, põhiseaduslikule leppele ja nüüdsele Lissaboni leppele! Samal ajal on praktiline välispoliitika hambutu ja energiajulgeolekupoliitika olematu.

Tüüpiline lohutus Iiri referendumi puhul on see, et vaadake - see ju ongi ühendusesisene demokraatia. Mulle paistab siiski, et demokraatiat viljeldakse valel moel ja vales kohas või siis on hoopis pseudodemokraatiaga tegemist. Selle asemel, et latt jõukohasele kõrgusele seada ja järgmised probleemid lahendusjärjekorda rivistada, püütakse jonnakalt üle iseenda varju hüpata.

Pigemini on vale hoopis too Konvendil kultiveeritud põhiseaduslikkuse loogika, mis paisutab lepped ülemääraseks ja laseb need siis mõnedel riikidel rahvahääletusele viia. Mis asja on prantslastel, hollandlastel või iirlastel sellega, kui nemad teavad, et neil on oma riik ja toimiv põhiseadus? Nad ei ole ju tagasi lükanud isegi mitte oma kuulumist Euroopa Liitu, vaid mingi arusaamatu "kammajaa", mida neile lihtsalt selgitada ei suudetud.

Samal ajal on Euroopa Liit üles ehitanud ülisuure, kuid tihti vähetõhusa bürokraatia, millesse inimesed ei saa sekkuda. Ilmselt sellepärast võivadki niisugused hääletused kergesti muutuda võõrandumise vastu suunatud protestiaktsioonideks. Euroopa Komisjoni otsused on kaugel ja kõrgel ning paljud direktiivid on läinud ühtsuse otsimisega liiga kaugele, et mitte öelda jaburaks.

Meie jaoks on aga kõige olulisem Euroopa Liidu välispoliitiline toimekus ja südikus. Uue ebaõnnestumisega on Liit kahjuks kahandanud nii autoriteeti kui enesekindlust.

Allikas: Meie Maa

Euroopa Liit üritas taas hüpata üle oma varju

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing