Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Eesti sõdur Kosovost koju

03.02.2010 | Jaak Aaviksoo | Riigikaitse

Peatselt langetatakse pidulikult Eesti lipp Põhja-Kosovos Mitrovicas, kus teenis Eesti luurerühm ESTRIF-4. Eesti osalus oma üksusega NATO juhitavas KFORi missioonis Taani pataljoni koosseisus saab läbi, teenistust jätkavad kaks staabiohvitseri.

Eesti hakkas välismissioonidel osalema 1995. aastal, napilt neli aastat pärast taasiseseisvumist - Horvaatias ÜRO lipu all -, kinnitades seega, et ta soovib ja suudab riigina panustada julgeoleku tagamisse maailmas. Eesti riigi sõjaline kaitse tugineb kahele võrdselt olulisele sambale: esmase iseseisva kaitsevõime väljaarendamisele ning liitlaste pakutavale kollektiivkaitsele, mille üks lahutamatuid osi on omakorda osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Eesti rahuvõitlus

Sõjamissioonidel osalemine on olnud Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika lahutamatu osa. Sõjalised välismissioonid ÜRO julgeolekunõukogu egiidi all ja liitlastega koostöös on nüüdismaailma rahutagamise nurgakivi. Valitseb üldine arusaam, et relvakonfliktide võimalikult varajane ohjeldamine seal, kus konflikt on tekkinud, on parim meetod sõdade ja vägivalla levimise vastu. Välismissioonidel kaitsevad meie kaitseväelased Eestit, meie liitlasi ja rahu kogu maailmas.

Rahvusvaheline sõjaline sekkumine kestab seni, kuni selleks on vajadus ja me peame mõistma, et verevalamiseni viinud vastuolud on väga sügavad ning nende lahendamiseks kulub palju aega. Iisraeli-Palestiina konfliktile pole 60 aastaga püsivat lahendust leitudki, samas on paljud riigid tänu välisele sekkumisele suutnud jõuda rahuliku arengu teele. Mitmel juhul on rahu ja stabiilsuse saavutamisele kaasa aidanud ka Eesti sõdurid.

Horvaatiast, kus Eesti kaitseväelased oma rahvusvahelist teenistust 15 aastat tagasi alustasid, on saanud NATO liige ja Euroopa Liidu kandidaatriik. 2007. aastal lõpetasime Kaitseliidu baasil formeeritud jalaväerühma missiooni Bosnias ja Hertsegoviinas, kus alustasime 1996. aastal. Kümnetesse tuhandetesse ulatunud hukkunute arvuga genotsiid õnnestus peatada ja riik suunata rahumeelse arengu teele.

Eelmisel aastal sai läbi Eesti missioon Iraagis, kus osalesime 2003. aastast alates. Eesti kaotas Iraagis langenutena 2 kaitseväelast, 18 sai haavata. Eesti koostöö Iraagiga jätkub, osaleme ohvitseridega Iraagi julgeolekujõudude väljaõppes NATO missiooni koosseisus, samuti tsiviilkoostöös. Oleme saanud Lähis-Idas endale liitlase.

Mulle on Kosovo juba kolmas rahvusvaheline operatsioon viimase kolme aasta jooksul, mille Eesti lõpetab. Kokku on 11 aastaga Kosovos teeninud umbes 800 Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu sõdurit, allohvitseri ja ohvitseri. Arvestades kordusi, on missioonikogemuse saanud 500-600 kaitseväelast.

Afganistan ei saa Eestita

Võime kõhklemata väita, et Eesti osalus Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Iraagi ja Kosovo sõjalistel missioonidel on kaasa aidanud vägivalla ohjeldamisele ja rahu jaluleseadmisele neljas sõjakoldes - rahvusvaheline sekkumine on end õigustanud.

Balkanilt saadud kogemused on kulunud aga marjaks ära juba keerulisema, Iraagi ja Afganistani missiooni ettevalmistamisel.

Eesti kaitseväelased jätkavad missiooni Afganistanis, kus riigikogu mandaadi alusel osaleb NATO juhtimisel 45 riigi koalitsiooni koosseisus kuni 170 kaitseväelast ja üksikud staabiohvitserid ning vaatlejad veel neljal missioonil. Igati õigustatud on küsimus: millal lahkub Eesti Afganistanist? Vastus on: niipea kui võimalik.

Praegu ei suuda Afganistani riik ega rahvas iseseisvalt tagada tarvilist sise- ega välisjulgeolekut ning raske on öelda, millal ta seda suudab sel määral, et on valmis välisvägede vähendamiseks ja seejärel väljaviimiseks. Aga see aeg tuleb. Kosovos võttis see 11 aastat ja piiratud väekontingent jääb sinna veel edasi. Afganistani olukord on mõõtmatult keerulisem kui Lääne-Balkanil ja seal algas missioon veidi üle 8 aasta tagasi.

Afganistani armee, usaldusväärseim institutsioon Afganistanis, on kasvanud üle 100 000 mehe, eesmärk on seda kasvatada üle 200 000, mis peaks olema piisav tagamaks julgeolekut riigi rahumeelseks ülesehitamiseks. Enne selle eesmärgi saavutamist oleks välisvägede lahkumine enneaegne. Igal juhul peaks vägede väljaviimine toimuma rahvusvahelises koostöös - tegemist on julgeolekuprobleemiga, mille järelmid ulatuvad kogu maailma, ka Eestisse.

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Jaak Aaviksoo, IRL, Isamaa ja Res Publica Liit

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing