Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Populism on vähkkasvaja

Vaid suur ime või mõne IRLi liidri erakorraline pahameel võivad Mart Laari partei juhiks tagasivalimise edasi lükata. Selle tõenäolisus on aga imeväike. Laar ütles Delfile antud intervjuus, et isiklikult on ta oma positsiooniga rahul, küll aga võiks IRLil jalad kindlamalt maas olla.

Kas üksi erakonna esimeheks kandideerimine näitab erakonna tugevust või nõrkust?

Viimasel ajal on Eestis tõepoolest enamus erakondi läinud esimehe valimistele ühe kandidaadiga. See võib näidata nii erakonna nõrkust kui tugevust. Kui erakond on nii viletsas seisus, et keegi ei taha selle juhtorganitesse kandideerida või on erakonna pink nii lühike, et seal sobivaid kandidaate poleks, siis tähendaks selline olukord erakonna nõrkust. IRLi olukord erakonnana on hea ja konkurents erakonna juhtivatele kohtadele tihe, nagu seda näitavad ka eelseisvad valimised. Pikk on ka IRLi pink - kõik aseesimeeste kohtadele kandideerijad võiksid vabalt kandideerida ka erakonna esimeheks. Neid ühendab see, et nad kõik toetavad minu jätkamist erakonna esimehena. Erakonna esimehele annab selline toetus loomulikult tugeva positsiooni.

Teie eelistaks kandideerida nii, et keegi veel pürgiks esimeheks?
Alati on iseenesest huvitavam kandideerida nii, et selles ka teatav võistlusmoment oleks. Kuna kõik mõeldavad esimehekandidaadid leidsid ühemõtteliselt, et ma peaksin sellel kohal jätkama, siis lihtsalt mingeid mänguvalimisi korraldada poleks mõtet. 

Vaatamata Kesk- ja Reformierakonna lauspopulismile, paistavad sealt välja ka nende väärtused ja ideoloogia. Millised peaks olema IRLi ideoloogilised väärtused, et suurparteide vahel silma paista?
IRL ei pea võimlema, et kellegi vahel silma paista. Meie väärtused - Eesti huvide prioriteediks seadmine, riigi julgeoleku tagamine, rahvuslike huvide kaitse - on teada. Omaette küsimus on, et kui atraktiivsed nad ühel või teisel hetkel valijatele tunduvad. Samas ei pea praegu sellepärast muretsema - mõlemad eelmisel aastal peetud valimised näitasid - analüütikutele teatava ülletusena - et kaheparteisüsteemi Eestis reaalses valimisolukorras pole. Näidaku gallupid enne valimisi mida tahes, IRL tegi mõlemal valimisel tugeva tulemuse, mis ei jäänud teistest üldsegi maha. See, mida IRL rõhutab, on vastutustunne Eesti käeskäigu eest ning hoolivus. Seda mitte populistlikus võtmes, vaid konkreetsete meetmete kaudu, et seista töökohtade loomise eest ning panna piir Eesti praegusele probleemile - tööpuuduse kasvule. Tuletame meelde, kui IRL esimesena asus nõudma negatiivsete eelarvete tegemist, seejärel riigi kulutuste, kaasa arvatud ametnike palkade kärpimist, saime me üsna üksmeelselt sõimata. Me jäime oma veendumustele kindlaks ja surusime oma tahtmise läbi isegi ühe koalitsioonipartneri kaotamise hinnaga. Kui me poleks seda teinud, ei saaks Eesti praegu eurotsooni pääsemisest rääkida. Siin tuleb loomulikult tunnustada ka meie koalitsioonipartnerit, kes peaministri erakonnana oli erilise surve all, kuid suutis ometi need rasked otsused ära teha. Kui aga eelmisel aastal mõõdeti valitsuskoalitsiooni edu selle suutlikkusega eelarve puudujääk maha suruda, siis sellel aastal on selleks suutlikus peatada tööpuuduse kasv.

Olete nõus, et lauspopulism on laostanud Eesti erakondade maailmavaated ja huvi nende vastu?
Populism on vähkkasvaja, mis sööb usaldust poliitika ja poliitikute vastu. Kuigi väljast võib olukord igati kena tunduda ning just populismiga on hea valimistel edu saavutada. Pole saladus, et mina populismiga tegeleda ei oska - olen eelistanud pigem raskeid, kuid õigeid otsuseid ning kui vaja, ka otseseid väljaütlemisi. Me ei nori tüli, kuid oma tõekspidamistest niisama loobuda ja muganduda ei kavatse. Eks me selles mõttes mõnevõrra tülikad ole, kuid mis parata, teisiti me ei oska.

Kuidas olete rahul isikliku positsiooniga tänases Eestis?
Kui te peate silmas isiklikku positsiooni, siis sellega olen igati rahul, kui aga erakonna oma, siis siin on kahtlematult veel kasvuruumi. Ma pole kunagi arvanud, et mõju omamiseks peaks kangesti esiplaanile tikkuma. Mind huvitab reaalselt sündmuste käiku mõjutada. Kuna olen enamuse asju, mida olen oluliseks pidanud - vahel tõsi küll teatava hilinemisega - läbi saanud, siis olen oma positsiooniga igati rahul.

Millised on IRLi eesmärgid 2011. aasta valimisteks? Saada valitsusse ja jätta Toomas Hendrik Ilves presidendiks?
IRL eesmärk on pakkuda värskeid ideid ja vähem vastaseise praeguse permanentse vastandumise ja teatava mõtteloiduse ning populismi asemel. Meil on läinud hästi, oleme populaarsemad kui kunagi varem - see annab erakonnale valimisteks hea vungi. Usun, et seda näitab ka meie suurkogu, mis tundub tulevat varasemast akadeemilisest laadist erinev - hoogne, nooruslik ja väge täis.

Milline on IRLi rahaline seis?
IRL rahaline seis on sama hea või halb nagu teistel erakondadel pärast kahtesid järjestikku peetud valimisi ning erakondadele mõeldud toetuste kärpimisi. Viimast pean ma aga paratamatuseks, sest kuidas oleks võimalik toetusi erakondadele samaks jätta, kui kõike muud kokku tõmmatakse. See oleks moraalselt vale, nii nagu ka vastu võtta riigikogu liikme palgatõusu. IRL saadikud seda ei tee ja maksavad summad riigikassasse tagasi. Me ei pea õigeks ka poliitilist rehepaplust ehk oma noorteorganisatsioonile riigikassast lisatoetuse maksmist. Haridusminister Tõnis Lukas on siin õigel teel. Igal juhul mingeid jooksvaid probleeme IRLil pole, saame ilusasti hakkama.

Kas senise peasekretäri Margus Tsahkna kandideerimine partei aseesimeheks on taandamine läbi edutamise?
Ei seda ega teist. See on Margus Tsahkna enda otsus. Marguse jaoks on see samm tegelikult loomulik, võimaldades tal end täielikult poliitikale pühendada.

Juba aastaid on IRLi kohal käinud vaidlus, kas ja mitu tiiba on erakonnal. Kuidas nende leeridega siis on?
Rahu valitseb teatavasti ainult kalmistul ning erakonnad, kus puudub seesmine konkurents ja arutelu, on tegelikult seesmiselt surnud erakonnad. Näen rõõmuga, kuidas meie kiirelt kasvava liikmeskonnaga erakond - loodame ületada 10 000 liikme piiri - meenutab järjest rohkem klassikalist konservatiivset erakonda, kus seesmine tugev arutelu pole mitte ainult loomulik, vaid erakonda edasiviiv nähtus.
Neid erinevaid tiibu üle lugenud ma pole - see oleks ka võimatu, kuna nad ei moodustu mitte isikute või vastandumise ümber - vaid konkreetsete põhimõtteliste küsimuste arutelul. Olukord, kus Eesti poliitiline maastik on aateliselt ümber kujunemas, on need arutelud IRLis hetkel loomulikult eriti aktuaalsed. Klassikalisest liberalismist kaugenenud Reformierakond ning sotsiaaldemokraatiast kaugenenud sotsid on Eesti poliitilisele maastikule jätnud rohkesti vaba ruumi, kuidas selles olukorras käituda on IRL jaoks uus ja huvitav väljakutse.

On teil kahju, et Taavi Veskimägi lahkus poliitikast ja "äraostmatud" on lagunenud?
Taavi Veskimäe otsusest on mul kahju, kuid mis parata - uus väljakutse oli tema jaoks tugevam. Usun siiski, et tema poliitilist maastikku värvikamaks muutnud väljaütlemised jätkuvad ka tema uuel ametikohal.

Teie olete 100% motiveeritud IRLi juhina jätkamises?
Kui ma poleks selleks 100% motiveeritud, siis ma sellel kohal ei jätkaks. Ning kui ma poleks selleks olnud 100% motiveeritud, poleks erakond esinenud edukalt kahtedel viimastel valimistel ega seisaks oma populaarsuse poolest kõrgemal kui kunagi varem. IRLi toetus on viimasel aastal olnud pidevas tõusutrendis. Inimeste toetus mitte meie tegelemisest iseenda nabaga, vaid sellest, et oleme suutnud Eesti heaks tööd teha. Usun, et IRLi toetuse kasvu taga on meie töö eelarve tasakaalustamisel ning raskete, kuid vajalike otsuste langetamisel. Eelarve ongi teema, millele olen kulutanud viimasel aastal suurema osa oma ajast, loobudes nii oma nõuniku tegevusest kui muudest pakkumistest. Mis puutub raamatutesse - neid on mul tõesti mitmeid ja edukaid ilmunud - siis minule on raamatute kirjutamine puhkus - ja puhkust on igaühel vaja. Nii ei hakka salgama, et neid ilmub mul sellel aastal veelgi. Niisama vegeteerida ma ei oska, elan täiel rinnal ning nii jõuan ka rohkem.

Kui rääkida isiklikest eesmärkidest, siis kas 2011. aastal sooviksite taas saada peaministriks?
Peaministriks saamine pole minu jaoks kunagi olnud eesmärk omaette. See sõltub eeskätt, mida inimesed arvavad, millega me välja läheme ning mida kavatseme ära teha. Peaministrina on mõtet töötada ainult siis, kui saad teha, mida õigeks pead ning mis sinu meelest Eestile hea on. See otsus on aga puhtalt valijate käes.

Allikas: Delfi

Märksõnad

Mart Laar, IRL, Isamaa ja Res Publica Liit

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing