Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Kas kahevahel või kõhklematult?

29.01.2010 | Peeter Olesk | Valimised, Elu

Pühapäeval valib Isamaa ja Res Publica Liit oma suurkogul esimehe järgmiseks perioodiks, kolm aseesimeest, põhikirjajärgsed organid ning langetab eelnevast tulenevalt ka mõned suuremõõtmelised otsused. Kaks on neid vähemalt, kuid tegelikult on neid rohkem.

Kellele me aru anname?

Kahest üks on erakonna oma nägu tulevikuks ja riigikogu valimisteks aastal 2011. Näoks võib olla logo nagu Reformierakonnal ehk oravaparteil. Näona saab tõlgendada ka fakti, sest on vaieldamatu, et praegu juhib Tallinna linna Keskerakond, kes kvoorumi mõttes Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kõrvale ei vaja. Katsed võtta Tallinna linn Keskerakonnalt ära lendasid vastu taevast. Nägu võib kujundada aga ka järjekindlus, mille üheks parameetriks on IRL-il haridus (ma mõtlen just parameetrit, mitte katseid ja eksitusi).

Teiseks suuremõõtmeliseks otsuseks on mitte lõhkuda senist koalitsiooni, ehkki selle kooshoidmine nõuab manööverdamist rohkematel teedel kui neid Tartu raudteejaamas ongi (kus neid on tosinkond, vähem kui Tapal). Koalitsioonid muutuvad, ent näiteks Eesti kaasarääkimisvõime üle-euroopalistes ja transatlantilistes arengutes ei tohi käia alla ja siin on Mart Laar teinud väga vajalikku tööd.

Mõnikord tuleb anda aru sagedamini kui õnnestub varnast nõu võtta. Ilma mingi pingeritta seadmiseta on Eesti poliitikas aruandmise päevakorrapunkte lisaks juba puudutatule vähemasti viis. Esmalt tööpuuduse vähendamine olukorras, milles üleminek eurole on inertsiaalselt otsustatud ja see otsus realiseerub kiiremini kui õnnestub saada alaline töökoht. Eurot saab maksustada toodangult laekuva kasumi, mitte sotsiaalabi pealt. Edasi energeetiline konversioon ehk üleminek energiaallikate pluraalsusele. Argipäevane toaelekter juhitava termotuumareaktsiooni pealt on minusugustele tulevik pärast meie surma. Katelde ümbertegemine Narva elektrijaamades käib kiiremini, kuid tähtaegu pole me ju näinud. Eesti oma tuumajaama rutiinseks käivitamiseks kulub ligikaudu poolteist aastakümmet, milleks läheb vaja nii suurt raha, et töötukassa pastapliiatsite jagamisest seda küll tagasi ei teeni.

Veelgi edasi Eesti-Vene suhted, kus me võib-olla vajame vahendajaid, aga ei pea igasuguse vahendustasuga leppima. Mõtlen siinkohal Hiina rolli kaubateedel ja Ameerika osa Kaukaasias ning Kesk-Idas. Tulles globaalsete protsesside kõrguselt allapoole kodutanumale, on päevakorralised kaks reformi, koolis ja halduses. Haldusreformi mõõtkava mõistan ma kõige paremini selle järgi, kui kaugele jäävad minu kodust korralik pood, leheputka ja pangaautomaat. Teistel on teised mõõtkavad, ent lahtiseks ongi jäänud see, kuidas neid omavahel klapitada. Lähim elektrik elab meist paari kilomeetri kaugusel, kuid tema ooteaeg võib ulatuda paari nädalani. Paremust riigikogu praeguselt koosseisult ei tule.

Koolireformi näen ma teistsugusena kui haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, sest koolivõrk on piirkonniti ikka väga erinev. Siin on kriitiliseks kohaks too ajavahemik, mil noorele inimesele hakatakse õpetama kutset ja suhtumist töösse. See on praegu segane.

Ettenäitus ja väljanäitus

Nüüdseks juba väga vanade inimeste kõnepruuki kuulub ka säärane sõna nagu „miilustama". See tähendab kassilikku käitumist värske kala juures - mida koer ilmaski ei tee. Kass tahab oma. Pole saladus, et ka Eesti erakondade ümber käivad miilustajad, keda huvitavad küll intriigid ja mitte positiivsed teod. Igal erakonnal peab olema midagi ette näidata. Keskerakonnal ei ole veel ette näidata Tallinnat kui üht kahest Euroopa kultuuripealinnast aastal 2011, kuid see võimalus tal on ja tolle ta ka saab. Majandus- ja kommunikatsiooniministril Juhan Partsil on ette tuua raudteeliikluse taastamine Tartu ja Valga vahel, Tartu lennuliikluse järjekordne rahvusvahelisustamine ning kui käivitub piiriületuskompleks Oraval, siis ka moodne transpordikanal Eesti ja Venemaa vahel. Poliitilises mõttes tähendab see okupatsioonikorra asendamist kaasaegse Euroopaga.

Võib tekkida küsimus, mida on ette näidata kaitseminister Jaak Aaviksool. On küll, sest ta on järjest nõudnud poliitiliste protsesside arutamist lahtisena, mitte suletud ringis. Tingimusel, et temaga räägitakse argumentide abil, pole Jaak Aaviksoo sugugi nii jäik nagu tahke keha äärmuslikul kujul.

Erakonna sees pole varjatud, et ma lähen IRL-i suurkogule kõhklematult, sest eelistused on teada. Kahtlen ma selles, mis on Eestile edaspidi parem. Sõim ja umbusaldus on ikkagi haigused, mitte ravimid.

 

Allikas: Meie Maa

Märksõnad

Peeter Olesk, IRL, Isamaa ja Res Publica Liit

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing