Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

66 krooni ja 40 senti

22.01.2010 | Ene Ergma | Haridus, Elu

Mida teha olukorras, kus õpilased on formaalselt põhikooli lõpetanud, ent ei valda teadmisi, mis nad oleksid pidanud põhi koolis saama?

Ema saatis poja poodi, andes talle kaasa sajakroonise. Laps ostis kaks 4,8-kroonist saia ja 400 grammi juustu, mille kilogramm maksis 60 krooni. Kui palju raha sai ta kassas tagasi? 66 krooni ja 40 senti.

See on üks ülesannetest, mida peavad oskama lahendada ametikooli astunud noored, kelle põhikooli lõputunnistusel on matemaatika hindeks pandud vähemalt koolipoisi kolm. Ka tuleb osata arvutada protsenti ja teisendada liitreid kuupmeetriteks. Kahjuks käivad paljudele tulevastele oskustöölistele sellised tehted üle jõu - ühe ametikooli statistika ütleb, et neid ülesandeid lahendas 714 õpilast ja 46% neist saavutas alla 45% võimalikust punktidest, mis tähendab ebarahuldavat hinnet.

Põhi jääb ladumata
Kui põhikoolis õpetatakse juba arvutamist harilike- ja kümnendmurdude ning ratsionaalarvudega, siis võib ainult pead vangutades imestada, kuhu on mõne suvekuuga, mis lahutab üheksanda klassi lõpetajat järgmisest kooliastmest, kadunud hea ja kiire arvutamisoskus.
Soovimata olla ülekohtune, küsin, kui suur roll on selles asjaolul, et kahe kahega saab lõpetada põhikooli, kuid kolmega kahega antakse lõputunnistuse asemel hinneteleht.
Sportlased, eriti tipud, kasutavad tihti väljendit „põhja laduma", mis tähendab, et ettevalmistusperioodil laotakse alus, millele sportlane toetub võistlusperioodil. Mulle tundub, et kui vaataksime haridussüsteemi samasuguse pilguga, oleks esimene küsimus, milline peab olema alus, millele ehitada kogu edasine hariduspüramiid.
Saan aru, et inimeste võimed on erinevad, kuid eeldan, et põhikoolilõpetaja oskab lugeda, kirjutada, arvutada ja moodustada loogilisi lauseid. Kuna Õpetajate Lehe tänased eriküljed räägivad matemaatikast, jäängi just selle aine juurde. Olen veendunud, et paljude põhikoolilõpetajate tase on rahuldav või hea, kuid mulle teeb muret, et liigagi suur osa lõpetanutest teab matemaatikast vähe. Ma ei räägi kõrgemast matemaatikast, vaid elementaarsest arvutusoskusest.

Sorav jutt ei asenda teadmisi
Kuidas omandavad tänapäevast kutse õpet inimesed, kes valdavad matemaatikat viienda-kuuenda klassi tasemel ja jäävad lihtsate arvutustega jänni? Kutsekoolis edasijõudmine lihtsalt nõuab reaalvaldkonna alusteadmisi. Tehnoloogilised ja insenerierialad eeldavad teadmisi ja oskust neid rakendada.

Professor Mati Heinloo on kirjutanud, et keskkooliski on reaalainete tundide arvu vähendamine viinud olukorrani, kus reaalainete õpetajad on sunnitud jätma ära teoreemide tõestusi ja valemite tuletuskäike ning asuma nende kirjeldamise teele. Kirjelduste kuulamine viib väheste teadmisteni, nõrgad reaalainete teadmised tähendavad lööki inseneriõppele. Nõustun temaga, sest kui hoone ehitamisel on vundamendi juures tehtud viga, on see katuse juures kindlasti näha. Kui vundament on vildakas, ei saa ehitusest üldse asja.

Eriti tähtis on see loodusteadustes, kus pelgalt jutuga toime ei tule, vaja on teadmisi.

Reaalained on jäänud tagaplaanile
Tallinna Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja Karin Klemmer püstitas õppekavade erisustest lähtuva küsimuse (EPL, 7.01), kas tuleks võimaldada kaht eri raskusega matemaatikaeksamit. See teeb mind murelikuks. Tekib küsimus, miks peavad reaalkallakuga klassid tegema siis humanitaaridega samasuguseid eksameid eesti ja inglise keeles?

Reaalainete tagaplaanile jätmine on viinud noori humanitaarainete juurde, selleni, et pea pool Eesti üliõpilastest õpib oma raha eest eriala, mida tööturg ei vaja. Eesti majandus vajab aga inimesi, kes on suutelised tootma nii intellektuaalselt kui ka käeliselt, ja oluliselt vähem neid, kes eelistavad millestki rääkida või midagi korraldada.

Tänapäeva maailm nõuab inimestelt palju rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi. Matemaatikat ei tohi unarusse jätta, sest sellele tuginedes on insenerid kujundanud maailma selliseks, nagu see meie ümber praegu on.

 

Allikas: Õpetajate Leht

Märksõnad

Ene Ergma, matemaatika, IRL, Isamaa ja Res Publica Liit

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing