IRL Twitteris
Erakond: Isamaaline talu 2010 on Metsavenna talu Võrumaal Pressiteade24.07.2 010 Isamaa ja Res Publica Liit annab välj... http://tinyurl.com/38oeqjk
Kuidas kujunes hea liiklusaasta?
18.01.2010 | Marko Pomerants | Sisejulgeolek
Lõppenud aasta kurb statistika sulgus saja piiril. Kuigi iga surm tähendab suurt kaotust, tuleb teisest küljest ellujäänute üle rõõmu tunda.
Liikluses on tõepoolest palju hullemaid aegu olnud. Näiteks 2006. aastal hukkus Eesti teedel 204 inimest. Praegu oleme oma näitajate poolest Euroopas keskmisel tasemel. Üle-eelmisel aastal oli Euroopas kõige vähem liiklussurmasid Maltal, kus liikluses kaotas elu 37 inimest miljoni elaniku kohta. Samal ajal oli meie kaotus 99 inimest miljonist. Meist poole parem oli olukord Rootsis ja Saksamaal. Kõige kehvemasse positsiooni jäi selles tabelis aga Leedu.
Jätkuvalt teevad meie liikluses muret ka õnnetustega kaasnevad vigastused ja vigastatute hulk. Eelmisel aastal oli neid 1887, mis on küll ülemöödunud aastaga võrreldes üle 20% vähem, kuid ka siin tahaks näha jätkuvat paranemist.
Kanna helkurit!
Sõiduteid püütakse meil korras hoida ja ohtlikumaid lõike rekonstrueerida, kuid õnnetusi juhtub ikka kahetsusväärselt palju. Möödunud aasta ohtlikumad maanteed olid statistika kohaselt Jõhvi-Tartu-Valga (4,3 hukkunut 100 km kohta) ja Tallinna-Paldiski (2,8 vigastatut 10 km kohta). Neil teedel tuleks just liiklejatel endil eriti ettevaatlik olla.
Kuid ka korras teed, head autod ja politsei panus ei suuda meile veel absoluutset liiklusturvalisust tagada. Tulemus sõltub tegurite koosmõjust. Siit jõuame teise sambani - iga liiklejani.
Alustame sellest, et sõidukiirus tuleb valida teeolude ja liiklusmärkide järgi. Tervelt 29% eelmise aasta liiklusõnnetustest oli seotud vale sõidukiirusega.
Siit jõuame aga ettevalmistuse juurde. See hõlmab koolitust, kogemusi ja ka tehnilist poolt. Sõidukiga kokkupõrkel on jalakäija nagunii nõrgem pool ja parim abiline selle riski maandamiseks on helkur. Möödunud aastal põhjustas liiklusõnnetuse 43 helkurita jalakäijat.
Austa foori!
18 jalakäijat sattus läinud aastal liiklusõnnetusse aga fooritulede eiramise tõttu. Autojuhid patustavad muidugi fooritule asjus ka. Punase fooritule eirajaid oli Tallinnas 0,9%, teistes linnades 0,2% ja Eesti peale kokku 0,7%.
9685 sõiduki monitooring näitas, et 28,4% sõidukijuhtidest ei näita manöövrit sooritades kõige sagedamini suunatuld põhimaanteedel sõites. Tallinnas on suunatuleta manööverdajaid 27%, tugimaanteedel 7,2% ja teistes linnades 4,8%.
Järelevalve ja karistused
Kolmas sammas - järelevalve ja karistused - olgu pigem hoiatus ja korralike liiklejate kaitse. Siin tulevad mängu politsei, kiiruskaamerad, kohtunikud ja trahvid kuni türmiminekuni välja. Mullu oli tervelt 28% liiklusõnnetuste põhjustajatest joobes ja ööpäevas tabas politsei kümmekond joobes roolikeerajat.
Hea uudis ongi kokkuvõttes see, et Eesti liikluskultuur on aasta-aastalt paremaks läinud. Masu tõttu on kasvanud liiklejate ettevaatlikkus ja mure oma vara pärast, samuti on politsei head tööd teinud ja ka kiiruskaamerad on juba teatud mõju avaldanud. Kõik see annab lootust, et suudame ühiselt panustades veelgi turvalisemaks saada. Nii et Malta poole teele.
