Koolivõrk vajab muutusi

05.01.2010 | Tõnis Lukas | Haridus, Elu

Riik ei ole kuni tänase päevani koolivõrgu korrastamisse sekkunud, see on jäetud kohalike omavalitsuste teha. Elu on aga näidanud, et hariduskorraldusele tuleb läheneda süsteemselt - eriti nüüd, mil õpilaste arv langeb ja linnad eelistavad oma koolivõrku puudutavate raskete otsuste asemel maakoolidest õpilasi üle tõmmata.

Isevoolu teel aset leidnud juhuslikud muutused viivad senisest veel suurema ebaühtluseni ja keskhariduse kihistumiseni. Lisanduvad ülemäära suured kulutused palju suuremale õpilaste arvule mõeldud koolivõrgu ülalpidamiseks.

Kuigi on püütud jätta mulje, et juttu on peamiselt koolide arvust, teenivad kavandatavad uuendused ainult sisulisi, õppekava muutuvate vajadustega ja õpetajate ettevalmistusega arvestavaid eesmärke.

Kui noor on otsustanud pärast põhikooli lõpetamist omandada üldkeskhariduse, peab tal teistega sammu pidamiseks ja oma huvidele vastavaks süvendatud õppeks olema võimalus valida praegusest rohkem erinevaid aineid. Väga väheste õpilastega gümnaasiumis on seda raske korraldada.

Gümnaasiumile sobiva ettevalmistuse ja kogemusega õpetajad nõuavad normaalse palga teenimiseks vajalikku tunnikoormust, mida alla kuue klassikomplektiga - igal tasemel kaks klassi - gümnaasium tagada ei saa.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uue õppekava jõusse astudes muutuvad erinevates kooliastmetes õpetajale esitatavad nõuded. On täiesti normaal ne, et põhikooliõpetaja kvalifitseerub üha rohkem mitme aine õpetamisele - sel moel on väheneva õpilaskonna tingimustes võimalik säilitada tugev põhikoolide võrk.

Gümnaasiumiõpetaja keskendub tulevikus aga sellele, et anda edasi süvateadmisi valdavalt ühes aines. Põhikoolipedagoogika oluline osa on ka kasvatus.

Mitmete gümnaasiumide väikese õpilaste arvu põhjuseks on õpilasränne. Meil on palju oma gümnaasiumiga omavalitsusi, kuid pooled sealsetest gümnaasiumiealistest käivad haridust omandamas mujal.

Siiani on väiksemad omavalitsused lootnud õpilasrände enda kasuks pöörata, kuid juba kaugemale läinud lapsi on koduvalda ääretult raske tagasi tuua. Naabervaldade laste juurde kutsumisest on praeguses olukorras ka raske rääkida, sest koduvallast lahkuvad just edukamad ning seetõttu kaotab kohalik kool lisaks õpilastele hea maine.

Olen kutsunud vallajuhte koostööle, sest üksnes ühiselt jätkub valdadel jõudu säilitada piirkonnas korralik gümnaasium. Seni olen küll selle eest peamiselt pragada saanud, aga samas on praeguse arutelu tulemusena õnneks koostööidud siin ja seal arenema hakanud.

Terve koolitäis Valgamaal põhikooli lõpetanutest - 144 aastatel 2006-2008 - jätkab gümnaasiumiõpinguid väljaspool Valga maakonda, peamiselt Tartumaal. Kui lisada kutseõppes jätkajad, lahkub pärast põhikooli lõpetamist kodumaakonnast kolmandik Valgamaa õpilasi.

Kui vaadata praegusi seitsmendaid, kuuendaid ja viiendaid klasse, saab selgeks, et nii mõnigi väike kodune gümnaasium ei ole mõne aasta pärast enam konkurentsivõimeline. Kavandatud uuendus arvestabki eelseisvat õpilaste arvu drastilist vähenemist. Valgamaa omavalitsusjuhid on seda mõistnud - maakonna arengustrateegias on haridusel selge koht ja seal sisaldub eraldi hariduse arengukava.

Valgamaa põhikoolide tase on ühtlaselt hea, kuid gümnaasiumidega koolide vahel tekivad erinevused. Üks asi on riigieksamitulemused, mille alusel sageli edetabeleid koostatakse. Teine on see, kas nendega kaasnevad hoiakud ja eesmärgid oma tuleviku planeerimisel.

Miks on nii, et Tõrva gümnaasiumi lõpetajatest ligi kolmandik pääseb kõrgkooli õppima riigi rahastatud õppekohale ja see näitaja on neli korda suurem kui Puka keskkooli puhul?

Kõigis maakonnakeskustes peavad olema tugevad puhtad gümnaasiumid, säilima peavad ka mõned valdadevahelised piirkonnagümnaasiumid. Valgamaa hariduse arengustrateegia näeb gümnaasiume Valgas, Otepääl ja Tõrvas

Üksnes nii võib pidurdada üha hoogustuvat rännet suuremasse linna. Peame peatama ajude äravoolu maalt - selleks tuleb tegutseda aga just praegu ja perspektiivitundega. Mõne aasta pärast mõtlema hakata on hilja.

Nii õppekavauuendus kui eesti õppekeelele üleminek mõjutavad seega gümnaasiumivõrgu muudatusi oluliselt. Seetõttu ongi nende mõju arvestatud ajaliselt ühte perioodi. Uutele nõuetele reageerib uus gümnaasiumide korraldus praegu arutletava seaduseelnõu kohaselt alates 2012/2013. õppeaastast.

Et vajadusel tühjenevad gümnaasiumiosad klass-klassilt, on ülemineku lõpptähtajaks planeeritud aasta 2015. Seega on aega piisavalt ja riik toetab sel perioodil omavalitsusi koolide reorganiseerimisel täiendava investeeringutoetuse, õpilaste sõidutoetuse ja õpilaskodu või kodumajutuse finantseerimisega ning täiendava õppevara soetamisel.

Üleminekuvormina saavad piirkonnagümnaasiumid jätkata ka liitunud koolide asukohtades tegutsevate koolituskohtadena, kus kombineeritakse ühiselt õpetajate töökoormust, valikainete ja huvihariduse pakkumist.

Mõned niinimetatud eliitkoolide juhid ja poliitikud püüavad jätta muljet, nagu poleks põhikooli eraldi eksisteerimine võimalik, justkui oleks selline kool arenguvõimetu.

Nii neile, kes tahtlikult põhikoolidest mööda vaatavad või kes gümnaasiumiosa lakkamisel kogu kooli kadu kardavad, tahan rõhutada, et Eestis on palju põhikoole, kus väga head õpetajad. Nii nende koormuse kui lastele huvihariduse pakkumise on sealsed koolijuhid hästi korraldada suutnud.

Neist koolidest minnakse edasi õppima näiteks Nõo reaalgümnaasiumi, Hugo Treffneri gümnaasiumi või Gustav Adolfi gümnaasiumi. Hea mainega tugev põhikool suudab pakkuda piirkonna lastele väga korraliku õppekeskkonna - nii et vanematel ei ole tarvis neid juba maast-madalast linna kooli viia.

Koolivõrk vajab muutusi

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing