Intervjuu: Erki Nool: kümnend tõi Eesti noortele liigsed kilod
17.12.2009 | Priit Simson | Sport, Noored
Olümpiavõitja ja riigikogulane Erki Nool peab kümnendi saavutuseks rahvaspordi buumi, kuid nendib, et noored on rasva läinud.
•• Erki Nool, mis oleksid need sündmused lõppevast kümnendist, mis peaksid meile kõigile mällu jääma?
NATO ja Euroopa Liiduga liitumine oli suure märgilise tähendusega. Ja keskmise eestlase jaoks on see kümnend kulgenud kõige jõukamalt. Me võime viimastest aastatest rääkida ka negatiivsemas toonis, aga Eesti ühiskonna jaoks on see olnud laias laastus hästi edukas. Meil on olnud üldse üks edukamaid spordikümnendeid. Päris palju tiitlivõistluste medaleid on tulnud eri aladelt.
•• Kui me võrdleme näiteks Eesti kergejõustikku eelneval ja sellel kümnendil, on need üldse võrreldavad?
Ei ole. Selle pärast, et tollal osales maailmameistrivõistlustel pelgalt Nool ja keegi veel. Selle kümnendil algul olime Edmontonis mina ja Tammerti Sass, aga nüüd on teistkümmend osavõtjat ja spekuleerime, mitu medališanssi meil on. 1994 ei saanud ükski eestlane medalit, 2000. aastast saadik aga ei meenu mulle aastat, kui vähemalt üks eestlane poleks saanud tiitlivõistluste medalit. Kindlasti põhjus on ka see, et me oleme päris palju investeerinud sporti, sealhulgas betooni. Betoonivalamise vaimustus aga praegu jätkub ja see võib meile hakata järgmise kümnendi keskel ka valusalt vastu näppe lööma.
•• Mis mõttes?
Me ehitame suusahüppetorni, aga pole raha treenerit palgata.
•• Või ei viitsi suusahüppajad kaalust maha võtta.
Võtangi kohe kümne aasta taguse võrdluse. 1999. aastal tegime minu treeneri Greg Richardsiga Tallinnas trenni. Tema ütles: küll teie treeneritel on hea trenni anda. Teil ei ole ühtegi ülekaalulist last. Kümme aastat hiljem, kui vaatame sportivaid puberteedieas tüdrukuid, siis ülekaalulisus on väga jõuline probleem.
•• Eesti inimesed on seega muutunud rikkamaks, aga ka jämedamaks?
Täiesti korrelatsioonis. Mul kumiseb see 1999. aasta lause kogu aeg peas ja kui ma nüüd võrdlen noori tüdrukuid, siis see muutus on jube suur. See on üks heaolu negatiivseid vilju. Aga ma läheks tagasi betooni teema juurde. Me peaksime rohkem läbi mõtlema, et kui me teeme kusagile staadioni, siis kas keegi trenni ka teeb ja kui teeb trenni, siis kas keegi annab trenni. Enne valimisi saame punkti kirja, et mina tegin spordibaasi. Tehvandile pannakse laias laastus 200 miljonit hakkama. Kas me oleme saanud starti naissuusatajaid rohkem? Kui meil on suusahüppetorn, siis meil peaks olema Euroopa tasemel treenerid vähemalt kolmeaastase palgaga.
•• Mida on kümnend meile rahvaspordi vallas andnud?
Jube suure buumi. Suusatamises on tulnud tagasi 1980. aastate alguse massispordi vaimustust, kuigi mõned talved on olnud kehva lumega. Jalgratas on olnud põhiliseks pioneeriks oma maanteesõitude ja krossidega. Võtame Tallinna sügisjooksu - sel aastal juba 12 000 osavõtjat. Võtame kas või kepikõndijad - palju neid on tulnud! Pensionärid ilmselt kümme aastat tagasi ei hoolitsenud nii palju enda tervise eest.
•• Millest see tulla võib?
Inimesed tahavad kvaliteetsemalt ja ka kauem elada. Kui ma käisin onupoja 40. sünnipäeval, siis mulle tuli meelde mu onu 40. sünnipäev, kus kõik ütlesid, et 40 aasta kohta näeb ta nii hea välja! 1980. aastatel oli 40-45-aastane juba vana inimene. Nüüd aga, näed, Nool saab 40 ja alles laps sündis. See tähendab ka kohustust kauem vormis olla. Täiskasvanud inimene on teadlikum, aga noortele inimestele pole vabadus eriti just toitumise poolelt hästi mõjunud.
•• Vabadust on liiga palju?
Mis on selle kümnendi miinuspool veel: me oleme avastanud seda, et meil on hästi palju õigusi, aga me oleme unustanud, et meil on ka kohustused. Olgu see siis koolis või mujal. Kui rääkida kas või kooliõpetajatega, siis suur murekoht on hinnete panemine. Lapsed teavad, et neil on õigused. Õpetajad peavad lapsevanematega vaidlema, et nende lapsed pole nii usinad ja targad, kui vanemad uskuda tahaks. Praegusel ajal, kui õpetaja ei meeldi, siis saadavad protestikirja, viivad direktorile ja hakkab tsirkus pihta. Lapsed saavad nõuda endale leebemaid õpetajaid ja ma arvan, et see on halb tendents.
•• Mismoodi võiks järgmine kümnend olla teistsugune?
Ma loodan, et me hakkaksime oma ressursse igas eluvaldkonnas vähem laristama. Ehitame teid, rajame kanalisatsioone, katame need makrofleksiga kinni. Paar aastat on ta hea, aga kas ta ka 15 aasta pärast kestab? Ja mis juhtub siis, kui meile enam eurorahasid ei anta? Peame hakkama iseseisvamalt mõtlema, kuidas elada heas Eestis edasi.
Allikas: Eesti Päevaleht
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6