10.12.2009 | Urmas Reinsalu , Ken-Marti Vaher | Elu
Hädasolevate kodulaenuvõtjate jaoks pakume lahenduseks isikulise võlakaitse seaduse.
Tänased seadused ei taga laenuandjate ja laenuvõtjate mõistlikku tasakaalu, vaid on laenuandjate kasuks kaldu. See on eriti tulnud esile nüüd, kui laenuandjate suhtumine laenuvõtjatesse on võlgnevuste tõttu kõvasti muutunud.
Kõigepealt asjaõigusseadusest. Selle § 335 sõnastust võib tõlgendada kahjuks ka nii, et pangal oleks õigus nõuda ainuüksi kinnisvaraturu langusest tuleneva tagatise väärtuse vähenemisel võla tagamiseks täiendavat tagatist isegi siis, kui võlga makstakse korrektselt tagasi. Kui seda ei esitata, võib tulla kõne alla laenu ennetähtaegne tagasinõudmine ja sellega võlgniku maksejõuetuse põhjustamine.
Teine probleem on see, et täitemenetluses hüpoteegiga tagatud nõudeid sisuliselt ei kontrollita. Enamiku hüpoteekide ehk kinnisvaratagatiste puhul on paraku reegliks nn kohese sundtäitmise kokkulepped, mille alusel saab võla tekkimisel laenuandja pöörduda kohtuta täituri poole, kes realiseerib tagatise ning saadud vara arvelt rahuldatakse tagatud nõuded.
Probleemiks on mitmesugused kõrvalnõuded, mis võidakse sel viisil sisse nõuda ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Näiteks võidakse nõuda sisse suuri intresse ja viiviseid, arvestada viivist intressidelt, arvestada piiramatult erinevaid kulusid jne.
See tähendab, et võlgnik võidakse panna täitemenetluses maksma kõrvalkulusid suure tõenäosusega ulatuses, mis kohtumenetluses kunagi rahuldamisele ei kuuluks. Lisaprobleem on täitemenetlusega kaasnevad suured täituritasud, mille kannab võlgnik ja mille võrra tema võlakoormus võlausaldaja ees suureneb.
Kolmas mure on tänased jäigad raamid füüsilise isiku võlgadest vabastamisel ehk pankrotimenetluses. Võlavabastuse eelduseks on praegu muu hulgas see, et pankrot peab olema välja kuulutatud. Selleks peab piisama aga vara menetluskuludeks, eelkõige halduri tasudeks.
Võlausaldajate nõuete osas peab olema teostatud pankrotiseaduse järgne nõuete tunnustamise menetlus ja võlgnik peab olema püüdnud viie aasta jooksul "ausa ja korraliku võlgnikuna" oma võlgu tasuda.
Need probleemid tuleb lahendada. Ausate kodulaenuvõtjate suurem kaitse on igati põhjendatud.
Meie lahendus seisneb isikulises võlakaitses, mis tähendab eelkõige füüsiliste isikute võlavabastuse lihtsustamist ja mida saaks rakendada ka tänastele võlgadega hädasolijatele. See menetlus oleks kättesaadav nii kodulaenuvõlgnikele kui teistele võlgadesse sattunutele, ka tarbimislaenude "ohvritele". Võlaleevenduseks ei oleks vaja kuulutada välja pankrotti ega teostada nõuete tunnustamist.
Näeksime vajadust luua eraldi koduomanike võlakaitse seadus praeguse saneerimisseaduse eeskujul. Seadus võimaldaks võlgnikele individuaalset lähenemist ja poolte huvide ausat kaalumist. Võlakaitse aluseks peaks olema võlgniku taotlus ja muidugi koostöö kohtu ning võlausaldajatega.
Kaaluda tuleks nn võlanõustaja vajalikkust ja rolli nimetatud protsessis, et laenuvõtja huvid oleksid põhjalikult esindatud. Selle menetluse raames tuleks tagada ka nõuete (eriti kõrvalnõuete, nagu viivis) põhjendatuse kontroll. Eeskujuks sellisele menetlusele kasutaksime Ameerika Ühendriikide, samuti Madalmaade ja Austria seadusi.
Näeme vajadust lühendada tänast kohustuslikku "tubli võlgnikuna" käitumise tähtaega üldiselt viielt aastalt kolmele, kuid jättes samas kohtule võimaluse olla paindlik ja läheneda võlgnikele individuaalselt. Arvestades võlgniku tegelikke võimalusi võlgade maksmiseks, võiks kohtul olla õigus anda seda lühem tähtaeg võlavabastuseks, mida suurema protsendi võlgadest pakub võlgnik tasumiseks.
Kaaluda tuleks kodulaenuvõlgnike suhtes ka erisätte loomist, mis võimaldaks pärast tagatise realiseerimist täitemenetluses erandjuhul vabastada võlgnik ülejääva võla tasumisest kohe. Kuid seda juhul, kui võlgnikule ei ole võla tekkimise osas midagi objektiivselt ette heita ja arvesse on võetud ka laenuandja huvisid.
Lisaks peame oluliseks keelata täiendava tagatise nõudmine kinnisasja turuväärtuse languse tõttu. See seab laenuvõtjad selgelt kaitsetumasse seisu võrreldes laenuandjatega ja muudab viimased hooletumaks ka laenuvõtjate krediidivõimekuse hindamisel.
Praegune kriis nõuab kiireid ja paindlikke meetmeid, seda soovimegi hädasolijatele pakkuda.
Allikas: Eesti Ekspress
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6