Isad, piim, rinnad ja lastetoitmine

05.12.2009 | Liisa-Ly Pakosta | Sotsiaal, Pere

Imikutele on parim toit rinnapiim, selles pole mingit kahtlust. Aasta-kaks tissitamist tagab lapsele parema tervise ning nutikama pea, seegi tõsi mis tõsi. Eriarvamused algavad sellest, mis on kogu selle püha ja igati tarviliku toimingu juures täpsemalt isade roll.

Lastearst Adik Levin tundis siin leheveergudel («Isapalk ei arvesta laste huvidega», 21. november) muret selle üle, kas isade tegelemine lastega ja isade jäämine vanemapuhkusele mitte ei halvenda emade võimalusi last rinnapiimaga toita. Vaatame järgnevalt näidete varal, et see mure on tegelikult asjatu.

Uus aeg, vanad tavad

Laps tissi otsas on väga vana ja mõnus viis järglase kasvatamiseks ja seda mõnu ei tohi lasta piimapulbritootjate reklaamil ära võtta. Kui millegi vastu võidelda, siis pole see kindlasti lastega kodus olevad isad, vaid massiivne rinnapiimaasendajate reklaam, mis võib kergeusklikke õnge võtta.

Teisalt pole tissitamine ka mingi meditsiiniline protseduur. Õnneks jäid ajaloos vaid lühikeseks sähvatuseks nõuded rinnaga toitmiseks kellaaegade järgi, emal mask suu ees, ja rindade seebiga pesemine enne ja pärast «protseduuri». Hea, et veel valget kitlit ei nõutud. Jutt käib siinkohal 1960-70ndate meditsiinilisest moevoolust viia laste rinnaga toitmine range režiimi alla.

Ka praegu on mõne meediku nõudmised, et väikese beebiga justkui tohiks tegelda ainult ema, rohkem kinni ühe või teise arsti maitse-eelistustes kui seostes tegeliku imetamise «jõudlusega». Uuringud toetavad vastupidist, nimelt et isa pooldav suhtumine imetamisse ja lapse kasvatamisse on üks peamisi pikaajalise rinnaga toitmise mõjutegureid. Lisaks tagab võimalus töö- ja pereelu ühitada ka suurema loomuliku iibe ning ühtlasi pikema imetamisaja.

Nüüdsed töömudelid sarnanevad nimelt taas üha rohkem vanaaegsete ja traditsioonilistega: paljusid töid saab teha kodus või kaugtööna ja isegi ema rinnapiima kogumiseks on olemas mugavad ja lihtsad, samas igivanad lahendused. Kui siia lisada lihtsad tõsiasjad, et imik magab suhteliselt suure osa päevast, pesu peseb pesumasin ja vilja ei tule enam ise jahvatada ega reht peksta, siis näeme, et nii, nagu meie esiemadel jäi mahti kodusteks talutöödeks, jääb tänapäeva emadel kenasti aega hästikorraldatud tööalasteks tegemisteks. Ning sellel ajal võib lapse und valvata ja koduseid majapidamistöid teha ka lapse isa, isegi kui see mõte mõnes mehes hirmujudinaid peaks tekitama.

Arstide tänuväärne töö

Kui töötamisest rääkida, siis pole mulle küll selge, mille kohaselt arvestatuna töö tolmuimejaga või põrandate küürimine justkui polegi töö, sest seda tehakse ju ema «puhkuse» ajal, aga kui toosama ema juhtub mõnda põnevat teksti tõlkima või huvitava projekti jaoks ideid tootma, siis on kohe tegemist nii ränkraske tööga, et seda tohivad teha ainult mehed. Pisut ühekülgne lähenemine, ütleksin.

Ma toetan väga lastearstide tänuväärset tööd rinnapiima propageerimisel ja loodan, et selleks jääb neil üha rohkem aega. Arstidel on õigete eluviiside tutvustamisel asendamatu roll. Näiteks 100 aastat tagasi pidasid Eesti lastearstid võitlust Eestis teadmatusest levinud kombega pakkuda rinnapiima vähesuse puhul imikutele värsket lehmapiima - pisike seedeelundkond ei suutnud aga sellise võõrtoiduga toime tulla ja lehmapiimast sai valdav imikute surmapõhjus. Alles siis, kui võimalikud fataalsed tagajärjed vanematele kohale jõudsid, suudeti imikute suremust oluliselt vähendada. Võib-olla jäi nii ellu just neid ridasid praegu lugeva kena inimese esivanem.

Rinnapiim pole ka nüüdisajal täiesti piiramatu ressurss. Kõrvuti sellega, et soodustada imetamist, tuleb soodustada ka rinnapiima teket. Näiteks on meedikutelgi hästi teada, et stress vajutab piimatoodangule pidurit, ja pealegi on ema stress või depressioon lapsele «nakkav».

Kui lapsega koju jääv isa suudab tagada rahuloleva ja samas last tublisti imetava ema, miks peakski siis sellist loomulikku kooslust keelama. Ühte ja sedasama suurepärast eesmärki on võimalik saavutada väga mitmel moel, väga palju sõltub sealjuures konkreetsest lapsest, konkreetsest perekonnast, vanemate töö iseloomust, lapse ja ema tervisest, laste arvust peres, põlvkondadevahelisest sidemest, pere majanduslikust olukorrast ja veel tuhandest mõjutegurist. Las olla igal perel õigus ise valida, kuidas väikelapsele võimalikult palju vanemlikku lähedust, võimalikult pikka rinnapiimaga toitmist ja võimalikult lähedast emotsionaalset sidet pakkuda.

Valikuvõimalusi, kuidas olla õnnelik lapsevanem, on õnneks palju. Meditsiinitarkuste kõrvale lisaksin kindlameelselt, et imetamine sobib suurepäraselt mugavusi hindavatele emadele (pole vaja pudelite ega vee keetmisega jännata), lubab raha kulutada piimapulbrite asemel kas või iseendale, võtab lihtsalt maha üleliigseid kaalukilosid, laseb öösel suhteliselt katkestamatult ja voodist tõusmata magada, hoiab rinnapartii vormis ning peale muu teeb veel ema mingil seletamatult moel õnnelikuks. Tundub, et tegemist on ka isadele nauditava vaatepildiga.

Selle loo kirjutamise peamine mõte polnudki vastu vaielda väga lugupeetud pediaatrile, kes on tõesti teinud väga palju Eesti laste heaks, vaid hoopis toonitada, et lapsega kojujäävast isast on last imetavale emale palju kasu.

Isad, piim, rinnad ja lastetoitmine

Märksõnad

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing