Intervjuu: Liisa Pakosta õhutab noori tulevikku mõjutama
26.11.2009 | Ülle Kübarsepp | Noored
Pühajärve põhikoolis ja Otepää gümnaasiumis esines möödunud nädalal Liisa Pakosta, kes hiljuti siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja kohalt Riigikokku siirdus. Lastekaitsja ja nelja lapse ema rõhutab, et noored peaks aktiivsemalt koduümbruse arengus kaasa rääkima.
Kas planeeringute teema tõepoolest ka lapsi puudutab?
«Muidugi! Esiteks on teadmised planeeringutest ja seeläbi ka oma koduümbruse arengus kaasarääkimisest normaalne osa kooliharidusest. Ehkki meie õppekavad seda veel väga ei rõhuta, aga planeeringutes osalemine on ju iga inimese õigus ja vahest vaat et kodanikukohustuski.
Teiseks on lapsed ka alati eksperdid: planeeritav peab ju sobima igas eas inimestele, seega on igas vanuses inimesed ühtlasi kohe oma vanuserühma eksperdid. Lapsed tunnevad ka neid kohti, kuhu täiskasvanud sageli ei satugi ning panevad tähele seda, mida näiteks ainult autoga liikuvad täiskasvanud ei tarvitse üldse märgata. Kohalikel inimestel on kohalike planeeringute osas alati palju rohkem ekspertteadmisi kui väljastpoolt tulevatel arendajatel.»
Mida te lastele sellist soovitasite, mida täiskasvanutelgi hea kõrva taha panna oleks?
«Kodanikuaktiivust, kodanikujulgust ja loomingulist mõtlemist! Tegelikult saab iga inimene osaleda igas planeeringus ja oma koduümbrust puudutavat on muidugi kõige olulisem jälgida.
Siin on ka kohalikul omavalitsusel palju teha, et inimesi koostööle julgustada. Mitmel õpilasel oligi positiivne kogemus planeeringutes kaasamõtlemisest juba olemas, õpetajad on olnud ise aktiivsed neid teemasid kooli tooma. Selles mõttes on koolid olnud tublimad kui nii mõnedki omavalitsused Eestis.
Praegu on igal pool väga tähtis osaleda üldplaneeringute ülevaatamises, kuna kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi tuleb üldplaneeringud üle vaadata ja otsustada, kuidas nendega edasi minnakse.»
Enamasti osalevad inimesed siiski detailplaneeringute koostamises?
«Just. Aga tegelikult määrab koduümbruse arengus palju rohkem ära hoopiski üldplaneering, mida koostatakse kas terve valla või linna või selle osa kohta. Detailplaneeringud ainult täpsustavad üldplaneeringutes ette nähtud maakasutust.
Suured ja tähtsad küsimused, nagu säilitatavad rohealad, uued elamualad, teedevõrk ja ka näiteks hoonestuse kõrgus või uued tootmishooned määratakse ikkagi kindlaks üldplaneeringutes. Seega tasub kindlasti just eeskätt üldplaneeringute koostamises või nende ülevaatamises kaasa rääkida!»
Enamasti pälvivad laiemat tähelepanu need planeeringud, millele ägedalt vastu vaieldakse ...
«Kui midagi on planeeringus valesti, tulebki seda öelda - egas arendajal pole ka rõõmu läbikukkunud projektist. Igale rajatisele või ehitisele on kuskil olemas sobiv koht, ainult et esimene ettejuhtuv ei tarvitse see kõige sobivam olla.
Teisalt on õnneks tõusmas just koostöö ja positiivsete ettepanekute osatähtsus. Selleks et elu kohapeal edasi kestaks, on ikka vaja nii töökohti, turiste kui ka teenuseid kohalikule rahvale.
Seega on mõistlik planeerida suuremat ala ja korraga rohkem, et erinevad tegevused üksteist toetaksid, et lisaks elumajadele ehitataks poode ja planeeritaks ühistransporti, et julgetaks planeerida uusi investeeringuid selleks sobivatesse kohtadesse.
Iga planeeringut vaadates tasub analüüsida, mis võib kavandatus olla pikas perspektiivis valesti, aga ka seda, mida tuleks rohkem teha, et kogukonnale kasu tõuseks. Laste tähelepanust jäi küll selline hea mulje, et noored inimesed tahavad tõesti nii hoolida kui ka konstruktiivsed olla.»
Allikas: Valgamaalane
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6