Poliitika suuremat saaki ei anna
19.11.2009 | Helir-Valdor Seeder | Rahandus, Maaelu
Pindalatoetuse otsemakseteks 1,12 miljardit krooni, 520 miljonit otsetoetus te lisamakseks, 47,5 miljonit krooni tõuaretusele ja turuarendusele, 460 miljonit krooni Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimiseks, lisaks veel Euroopa Liidu investeeringutoetused.
Kokku üle kahe miljardi krooni põllumajandusele, lisaks sa ma palju maaelutoetustena.
Selliste toetustega võivad Eesti põllumajandustootjad järgmisel aastal arvestada.
Vaatamata suurtele toetustele on eesti põllumehed erakordselt raskes olukorras.
Viimastel aastatel on põllumajandussaadus te kokkuostuhinnad langenud küm netes protsentides ja sajad miljonid kroonid on põllumeeste rahakotti tulemata jäänud. Riik on oma võimaluste juures andnud maksimumi, et meie toi dulaua katjatele appi tulla.
Nüüd on osa põllumeestest aga hakanud ennast oma ametivendadele vastandama ning näi tavad näpuga valitsuse suunas, kes nende jaoks midagi ei tegevat. Kiretud numbrid räägivad siiski teist keelt.
Toetused suurenevad
Enam kui kaks miljardit krooni, mis 2010. aasta riigieelarve eelnõu järgi põllumeeste toetuseks läheb, on rohkem kui kunagi varem.
Euroopa Liidu põllumajandustoetused kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 10 protsenti, otsetoetuste li samakse ehk top-up kosub 17, teadus- ja arendustegevuse rahastamine 34, muud riigisisesed põllumajandustoetused 15 protsenti ja ELi toetuste riigipoolne kaasfinantseerimine tagatakse sajaprotsendiliselt.
Peale selle on tuleval aastal käivitumas täiendavad toetused, mis on mõeldud just piimatootjate ja teiste põllumeeste abistamiseks.
Väikesed piimatootjad, kelle lüpsikari ei ületa saja lehma piiri, saavad täiendavalt kuni 1000 krooni lehma kohta. Euroopa Liidu erakorralisest piima abist tuleb Eestile 20 miljonit krooni.
Lisaks käivituvad järgmisel aastal kaks uut ühistulise toetamise meedet: ühistuline investee ringu meede 60 miljonit ja ühistegevuse toetamise meede 200 miljonit krooni.
Eriti ühistulises tegevuses näeme võtit, mis annab põllumeestele parema posit siooni suhtlemiseks tööstustega ning endale paremate hindade saamiseks.
Kuni 80 miljoni krooniga toetatakse ka tootjarühmi kvaliteedi tõstmisel ja teadussaavutuste kasutamisel.
Numbrid kajastavad selgelt, et põllumajandus on järgmise aasta riigieelarve suurim prioriteet; Eesti põl lu majandus toe tuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim. Seetõttu ongi osa põllumajanduspoliitikute kihutustöö kohatu.
Raskused on üleeuroopalised ja tingitud eelkõige valitsevast turuolukorrast, aga mitte riigi tegemistest või tegemata jätmisest. Valed on väited justkui teised riigid maksavad otsetoetuste lisamaksed maksimaalses ulatuses. Ei maksa.
Miks ikkagi protestitakse? Vastust tuleb otsida poliitikast. Aastaid ennast põllumeeste eest kõnelejana käsitlenud rahvaliit on tõsises kriisis ja eksistentsiaalsete valikute ees - kas jätkata iseseisvalt, liituda kellegagi või lõpetada tegevus.
Osa rah valiitlastest suurpõllumehi toetavad ühinemist keskerakonnaga ning protestiaktsioonid on ka osa keskerakonna püüust tõestada rahvaliidule ja tema toetajatele, et nimelt nemad on kosilasteks parimad.
Just sellepärast veab keskerakondlasest suurettevõtja oma bussidega põllumehi Toompeale, teine keskerakondlane varustab miitingulisi tehniliste abivahenditega ning põllumeeste "kõige suuremaks kaitsjaks" on saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja tema europarlamendisaadikust abikaasa Vilja Savisaar.
Tõik, et varem pole kahest viimasest kumbki põllumeeste käekäigu vastu suurt huvi tundnud, ei ole nüüd enam oluline.
Millised on tagajärjed?
Kahju on, et eksiteele viidud põllumehed protestide tagajärgi ette näha ei suuda. Mõne opo sitsioonierakonna poliitiku ja põllumajandustootja organiseeri tud "tänavalahing" ei ole la hendus.
Ka mina toetan, et järgmise aasta eelarvest leitaks top-up'ile täiendavad 250 miljonit kroo ni. Aga seda raha saaks võtta vaid kellegi arvelt olukorras, kus teiste valdkondade rahastamine väheneb.
Suurimat kahju teevad meeleavaldajad põllumeeste mainele, vastandades ametikaaslasi ja lõhestades sektorit. Jääb arusaamatuks, miks korraldatakse meeleavaldus Eesti ajaloo kõige suuremaid põllumajandustoetusi sisaldava eelarve vastu.
Seoses järgmise aasta eelarvega on minu käest korduvalt küsitud - kas rekordilised põllumajandustoetused ei ole pidu katku ajal.
Põllumajanduse ja maaelu toetamise vajaduse selgitamine on probleemiks kogu Euroopas. Viimastel aastatel on Eestis põllumajandusministeerium koos tootjaorganisatsioonidega teinud selle nimel koos tööd.
Läbimõtlemata poliitilised aktsioonid koos pooltõdede ja moonutatud tegelikkusega nullivad aga varasemad jõupingutused ja suurimateks kaotajateks on põllumehed ise.
Ka poliitikas peaks lähtuma põllumehe põlisest tarkusest - üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
Avaldatud lisaks:
19.11.2009 Poliitpõllumajandus suuremat saaki ei anna, Põhjarannik
19.11.2009 Poliitpõllumajandus suuremat saaki ei anna, Järva Teataja
20.11.2009 Poliitpõllumajandus saaki ei anna!, Pärnu Postimees
Allikas: Virumaa Teataja
Märksõnad
IRL Twitteris
Erakond: Iva: Eesti erakonnad ei paku võrdseid võimalusi: Riigikogu liige Kaia Iva (IRL) ütles täna riigikogus peetud kon... http://t.co/8zuuRSq6