Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

KEN-MARTI VAHER: riigikogulane ei peaks uurimisasutuste tööd arvustama

20.03.2008 | Ken-Marti Vaher | Seadusloome, Krimi

Parlamendiliige Ken-Marti Vaher kinnitas täna riigikogus, et õiguskantsler ega ka rahvasaadikud ei peaks arvustama Reiljani kohtuasja uurimisdetaile, kuna see saadaks vale signaali nendele kriminaalasutustele, mis tegutsevad raskete korruptsioonijuhtumitega.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma peatuksin mõnedel teemadel seoses nimetatud õiguskantsleri ettepanekuga saadikupuutumatuse äravõtmiseks.

Esiteks hinnangust kriminaalasutuste tööle. Kui me üritame mõtestada lahti saadikupuutumatuse instituuti, siis sisuliselt on õiguskantslerilt saabunud tänane ettepanek hinnang kriminaalasutuste tööle antud kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel ja see hinnang on ühelt poolt meie jaoks n-ö filter või kui soovite, auditiraport parlamendile, mille alusel oma otsus vastu võtta.

Õiguskantsler on antud juhul riigikogu abimeheks, kes on öelnud, et kõik seni vastavas kriminaalmenetluses toimunu - nii tõendite kogumise kui ka muude toimingute osas - oli seaduslik. Selle sama kinnitust me ka õiguskomisjonis teisipäeval ja me seda ka saime.

Oluline on rõhutada, et just selle ettepanekuga annab õiguskantsler riigikogule kindluse, et saadikupuutumatuse võtmine on põhjendatud, et sellel on ametlik alus ja kõik menetlused, mida riik on konkreetse isiku vastu kriminaalasjas kohtueelsel menetlusel läbi viinud, on olnud korrektsed.

Näiteks kinnitas õiguskantsler seda, et kõik kahtlustatavad on kuulatud üle kaitse juuresolekul, on tagatud nii-öelda kaitseõigus. Kahtlustatavale on tutvustatud nende õigusi, jälitustegevus on läbi viidud korrektselt.

Ehk kokkuvõttes on kohtueelses menetluses järgitud kriminaalmenetluse seadustiku nõudeid. Seega meie jaoks on see tähtis kinnitus, mille alusel me saame oma otsuse täna langetada.

Samuti on oluline välja tuua asjaolu, mida avalikkuses paljuski tahetakse mingitel ajahetkedel näidata teistmoodi, et kaebusi antud kriminaalasjas politsei ega prokuratuuri vastu ei ole olnud.

Teiseks puudutaksin seda teemat, millest riigikogu liikmed minu hinnangul ei peaks rääkima või puudutama. Samas oleme hämmastusega kuulnud - kuulsime täna siit kõnepuldist ka - mõne riigikogu liikme hinnanguid konkreetsele kriminaalasjale, konkreetsetele tõenditele selles kriminaalasjas, samuti kuulsime hukkamõistvaid hinnanguid uurimisorganite, prokuratuuri tööle.

Hea Igor - keda praegu küll saalis ei ole! - sa tead juristina suurepäraselt, millist otsust me täna siin teeme ja milline on olnud ka ja on õiguskantsleri ettepaneku ulatus. Sa tead ka suurepäraselt seda, et tõendeid õiguskantsler ega meie, riigikogu, täna siin ei hinda. Meil ei ole ka mingit alust seda teha.

Ma arvan, et kui sa oleksid ise raskete korruptsioonikuritegude uurija või prokurör - ja neid naisi ja mehi Eesti riigis on kahjuks väga vähe, kes suudavad seda tööd teha - ja su tööülesanne peaks olema arutada lahti professionaalide abil väljamõeldud kavalaid skeeme, siis ei meeldiks sulle kuulda ühegi Riigikogu liikme käest meelevaldseid hinnanguid nende töö kohta olukorras, kus see hinnang põhineb ainult kohtueelse uurimise kokkuvõttel.

Ma arvan, et see annab vale signaali nendele kriminaalasutustele, kellele me oleme andnud ülesandeks valitsuskoalitsiooni poolt prioriteetsena menetleda just nimelt raskeid korruptsioonijuhtumeid. Ma arvan, et peaksime aga andma hoopis teistsuguseid signaale.

Neid signaale, et me oleme kokku leppinud vähemalt kolme erakonnaga, et korruptsiooni tõkestamine on valitsuse selge prioriteet ja me hindame igal juhul neid pingutusi, mida suudavad ellu viia ainult vähesed uurijad ja prokurörid. Ja suudavad ka selgrooga välja kanda selle rolli ja vastutuse, mida nad on endale võtnud.

Ja kolmandaks, lõpetuseks, saadikupuutumatuse instituudist mõne sõnaga. Me arutlesime õiguskomisjoni istungil õiguskantsleriga selle teema üle ja see kindlasti on teema, mis on oluline ja mille osas on ka erinevate õigusteadlaste arvamusi.

Kas selline põhiseaduses sisalduv klausel on üldse põhjendatud? Nii õiguskantsler kui ka enamus õiguskomisjoni liikmeid leidsid, et see kindlasti on põhjendatud. Me arutasime ka selle üle, et sisuliselt konkreetne saadikupuutumatuse klausel ehk siis immuniteedi põhimõte laieneb vaid kriminaalmenetlusele.

Ja ma edastaksin 2006. aastal õiguskantsleri analüütilisema lõigu, mis puudutab immuniteedi eesmärgi lahtiselgitamist. Õiguskantsler on sedastanud: "Immuniteedi eesmärk on seada üksnes edasilükkav menetluslik takistus kaitsmaks parlamendiliikmeid, eeskätt opositsiooniesindajaid parlamendis, koalitsioonile tugineva valitsuse ehk täidesaatva võimu võimalike püüete eest neid ebaausate võtetega kõrvaldada poliitilisest debatist".

Tuleb silmas pidada, et immuniteet ei ole absoluutne keeld, see tähendab Riigikogu liikme karistamatus, viimane oleks kindlasti vastuolus õigusriiklike põhimõtetega, mille kohaselt ei ole võimalik olukord, kus mingid isikud saadavad korda või võivad saata korda mida iganes soovivad. Ja selgelt on ka õigusteadlased põhjendanud kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse eristamist, ehk siis seda, et tõesti oleks tagatud nii-öelda traditsiooniline parlamentaarne põhimõte, et mitte kedagi ei saaks represseerida tema poliitiliste veendumuste alusel. Immuniteet on vaba mandaadi üheks tagatiseks, mis peab võimaldama Riigikogu liikmel täita oma südametunnistuse järgi oma ülesanded ja seda mandaati, mida ta rahvalt on saanud. Tänan!

 

Allikas: Eesti Päevaleht

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing