Esileht » Meedia » Artiklid

RSS Prindi Saada sõbrale

Tervet mõistust raskel ajal!

13.11.2009 | Siim Valmar Kiisler | Regionaal, Elu

1,3 miljonit inimest. 226 omavalitsust. Neist üle 100 mures toimetuleku pärast. Üks vald, kus lapsed ja õpetajad peavad jooksma viie maja vahet, sest kooli ehitus toppab. Üks vald, mis on tunnistanud olukorra tõsidust ning pöördunud riigi poole saneerimisprotsessi alustamiseks.

Kulud on tuludest suuremad

Kohalike omavalitsuste finantsseisu üle pole põhjust rõõmustada. Tahaks soovida õnne äsjavalitud linna- ja vallajuhtidele. Üle kõige läheb neil aga vaja tahtekindlust ja otsustusjulgust eelarvete tasakaalu viimiseks. Aasta esimesel poolel ei vähenenud tulud ainult neljas omavalitsuses rohkem kui kahesajast. See on võrreldav sellega, kui viiekorruselises nelja trepikojaga kortermajas põleks õhtuti tuli vaid ühe kodu akendes.

Enamikul omavalitsustest vähenesid tulud tervelt viiendiku. Nüüd seisavad paljud valiku ees: kas jätta maksmata koolimaja küttearved, unustada plaanitud investeeringud, tõmmata kokku valitsemisaparaati või otsida lisaraha laenuandjatelt. Kusjuures viimane on võimalik vaid rahandusministeeriumi loal europrojektide omaosaluseks.

Kulude vähendamisega pole pilt seni kuigi julgustav. Rohkem kui pooltes omavalitsustes ei ole tulude vähenemisele vastatud samas mahus kulude alandamisega. Kui aga on kärbitud, siis pigem investeeringuid ja majanduskulusid, vähem kui pooltes linnades-valdades on üle vaadatud ka personalikulud. Headel aegadel kogutud reservid kahanevad eelarveauke lappides üha kiiremini. Samas ei ole niipea oodata, et tulud taas kasvama hakkaksid.

Rahaliselt tuleb kogu alanud valitsemisperiood kohalikele omavalitsustele väga keeruline. Rahvuslik rikkus, mida ümber jagada saame, jääb järgmistel aastatel 2005.-2006. aasta tasemele. See seab piirid ka riigi ja omavalitsuste kuludele, mis lihtsalt ei saa jääda 2008. aasta või 2009. aasta alguse tasemele. Valimiseelse aastaga on paljudes kohtades ära söödud reservid ja kätte jõudnud laenulimiidid. Kuni 2013. aastani on enamik euroraha puudutavaid otsuseid tehtud. Kui need projektid on ellu viidud, pole uut raha tulemas.

Mida saab hädas olev omavalitsus teha?

Esiteks: vaadata äärmiselt konservatiivselt üle eelarve. Kärpida sealt, kus vähegi võimalik, et kulud ei ületaks tulusid.

Teiseks: teha kõik endast sõltuv, et Euroopa toetusraha kasutusele võtta.

Kolmandaks: jälgida omavalitsuse rahalist seisu ja olla kontaktis euroraha vahendava EASi ning rahandusministeeriumiga. See peaks välistama halvad üllatused näiteks lubatud laenukoormuse limiidi osas. Kui ise enam kuidagi hakkama ei saa, pöörduda saneerimistaotlusega rahandusministeeriumi poole.

Need sammud on hädavajalikud, aga siiski mitte piisavad. Ka Rahvusvahelise Valuutafondi juht tõdes, et kohalike omavalitsuste rahaline seis on murettekitav. Samas viitas ta laiemalt struktuursete reformide vajadusele.
Ei saa mööda vaadata sellest, mis valusalt otse silma paistab. Majanduslangus on paljusid probleeme küll võimendanud, kuid pole kõigi meie hädade põhjus. Paljud väikesed vallad on virelnud juba aastaid. Seda nii rahvaarvu vähenemise, spetsialistide vähesuse kui ka töökohtade kadumise tõttu.

Loomulikult on kõik need asjaolud omavahel tihedas seoses. Kui aga omavalitsus on nii väike, et ei suuda mitme aasta jooksul ühtegi arendusprojekti läbi viia, kuidas saab potentsiaalne elanik või ettevõtja uskuda, et seal tulevikuski elu edasi hakkab minema?

Paljudele probleemidele ei ole muud lahendust kui seljad kokku panna. Vaesuse liitmine ei anna loomulikult tulemuseks rikkust, aga väikeses omavalitsuses võib ainuüksi vallabürokraatiale kuluda mitu tuhat krooni kahe lapsega pere kohta. Ja on selge, et viie tuhande elanikuga vald ei vaja viis korda rohkem vallajuhte, vallasekretäre ja raamatupidajaid kui 1000 elanikuga vald.

Paljuräägitud vabatahtlik ühinemine viis meid nendel valimistel Kaisma liitumiseni Vändra vallaga (seal keskel asuv Vändra alev on endiselt eraldi). Nemad suutsid asjad selgeks rääkida ja erimeelsused lahendada. Kas võime loota, et toimetulekuraskuste kasvades on kasvanud ka valmisolek koostööks? Tahaksin seda uskuda ja julgustan selle üle mõtlema ning arutlema mitte ainult omavalitsusjuhte. On ju loomulik, et kodukandi tulevik läheb ühtemoodi korda ettevõtjatele ja lasteaiakasvatajatele, pensionäridele ja õpilastele, õpetajatele ja talunikele. Vaid oma asja ajada on luksus, mida ei saa endale enam lubada.

Kohalikul võimul on õigus ja vastutus korraldada kohalikku elu. Vastutus selle eest, et koolimajad oleksid soojad ning teed korras. Aga ka selle eest, et inimesed tahaksid siin elada, ettevõtteid asutada ja töökohti luua. Enamik omavalitsusi on nüüdseks mõistnud, et praegu on veel võimalik teha otsuseid selle nimel, et eelarvehädad võimalikult vähe puudutaks inimeste igapäevaelu ja toimetulekut.

Ühel päeval on kaalukausil valik: omavalitsusbürokraatia või lasteaed. Siis tuleb kasutada tervet mõistust nende valikute tegemisel.

Jõudu selleks!

 

Allikas: Õhtuleht

Märksõnad

Siim Kiisler, terve mõistus, IRL

Artiklite kategooriad

Viimased artiklid

Meedia kiirotsing